Aasta tagasi käisin Lasnamäe tornmajade vahel, otsides meeleheitlikult seda üht ja õiget, kus peab elama meie levimuusika suurkuju Kustas Kikerpuu.
Kustas Kikerpuu – mees, kes oli nagu orkester
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpuks jõudsingi tema hubasesse korterisse, kus meil oli meeldiv võimalus kaks tundi juttu ajada, mikrofon laual. Tegime ainult ühe pausi pärast esimest tundi, kui ta pakkus välja, et võiks minna kööki suitsu tegema. Olin veidi kõhklev, sest teadsin tema terviseprobleemidest, ja küsisin, kas ikka tohib.
Kusti (ta ütles kohe, et nii võid mind kutsuda) naeratas veidi nukralt ja vastas, et arstid on talle nüüd juba kõike lubanud, suitsu teha ja viina juua, sest päästa pole enam midagi. See sööbis mulle mällu, sest pärast suitsupahvimist läksime tagasi elutuppa ja ajasime veel tund aega põnevat juttu mehega, kes tegelikult juba oma elusaatust ette teadis. Ja temal juba oli, mida rääkida.
«Horoskoobi» aegadest püüdis ta küll lühidalt läbi laveerida (kuigi ta oli Eesti esimene tõeline muusikaprodutsent, kes tegi absoluutselt kõik ise – lugude ja esinejate otsimine, arranžeerimine, vajadusel ise kirjutamine ja lõpuks oma ansambliga salvestamine – kas või kell kolm öösel). Ka oma loomingu puhul oli väga tagasihoidlik, kuigi nii mitmeidki tema laule ta enda tekstidele kuulab rahvas mõnuga veel aastakümneid.
Küll lõid silmad särama siis, kui jutt läks džässmuusika ja bigbändide teemale. Sel rajal on ta noorematele meestele väga suured sihid ette seadnud. Aga samuti abi andnud – koolitajana nii otse klassiruumis kui ka käepärast kirjasõna kaante vahele pannes, kust iga huviline võib saada algteadmisi sellest, kuidas akorde ritta panna just nii, et lõpptulemus igati soliidne oleks, edasijõudnutele midagi veelgi huvitavamat.
Ja loomulikult ei saa me unustada Kustas Kikerpuu suurepärast tööd dirigendina, kui ta bigbändi ees seisis stoilise rahuga ja liigse vehklemiseta, aga kõik toimis nagu õlitatult ja iga mees teadis, mida teha. Meenutades veel intervjuud Kustas Kikerpuuga, siis küsisin temalt ka ühe veidikene banaalse küsimuse ehk mis on Sinu kreedo, mida oma elus üritad jälgida.
Pärast väikest pausi tuli vastus: «Eesti kultuur, millest tuleb küünte ja hammastega kinni hoida. Jazz on ju mujalt tulnud, aga meil võib olla oma jazz, Uno Naissoo ja teised, ning soomlased on seda ju tõestanud. Aga põhiline kreedo on ikka see, et kui midagi ette võtad, siis tuleb panna nii palju, kui jaksad, isegi kui tervisega maksad.»
Kustas Kikerpuud jäävad leinama kõik kolleegid, muusikud ja muusikasõbrad.
Pühapäeval kell 12.05 on Vikerraadios kavas mälestussaade «Unustamatud», kus Valter ja Jaak Ojakäär meenutavad Kustas Kikerpuud.
Kustas Kikerpuu
19.10.1937 – 20.10.2008
Helilooja, dirigent ja pedagoog.
• Lõpetas Tallinna muusikakooli koorijuhtimise erialal.
• Töötas ENSV Riiklikus Filharmoonias muusikuna (1963–1964), Pirita restoranis pianistina (1965), Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina (1965–1976), Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina (1976–1985), Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina (1985–1993), Georg Otsa muusikakooli õpetajana (1993–2002), hiljem andis loenguid Eesti Muusikaakadeemias.
• Kirjutatud ja/või arranžeeritud laule: «Meie kaks», «Suudluse ma saan», «Mul meeles veel», «Kannikesed emale», «Sulle kõik nüüd ütlen», «Horoskoop» (ETV saate «Horoskoop» laulud), «Väike neiu», «Lõppenud on päevad», «Korraks vaid» jne, kokku üle 200 laulu.
• Ansambleid: nooruses mänginud lisaks Tõnu Sal-Salleri ansamblile trükikojas Punane Täht. Oli ka ansambli Admiral juht ja orkestri Levimo dirigent.
• Kirjutas õpiku «Jazzharmoonia», mälestusteraamat jäi pooleli.
• Ilmunud duubelplaat «Kustas Kikerpuu 48 parimat laulu» (2007 Hitivabrik) Eesti Kullafondi sarjast.
• Valgetähe IV klass.
• Kikerpuu toimetatud saateid ETVs: «Horoskoop» (1968–1973), «Entel-tentel» (1968–1969), «Trika-trei» (1970–1971), «Big-bänd» (1991), «Ahvatluste tund» (1970).