Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Savisaare protsess: esimene tunnistaja nimetas konkreetselt Savisaart

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Edgar Savisaar avas 2009. aasta mais Lasnamäel Alexander Kofkinile kuuluva kiirtoidukioski. | FOTO: Priit Simson / Postimees

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare süüasjas neljapäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Kaia Sarnet oli esimene kohtus rääkinud linnaametnik, kes nimetas konkreetselt Savisaare nime, märkides, et teadaolevalt just linnapea soovis linnapilti kioskeid, mille lõpuks paigaldas Savisaare sõber ärimees Alexander Kofkin.

2008. aastal töötas Sarnet Kesklinna linnaosavanema asetäitjana. Ta meenutas, et 2008. aasta 27. juunil kuulutas linnaosa välja konkursi kiirmüügikioskite paigaldamiseks, sealjuures Sarnet puutus ka konkursiga kokku, vaadates muuhulgas läbi planeeritavate kioskite asukohti. Ühel päeval tuli Sarneti sõnul tema juurde ettevõtlussektori juhataja ja märkis, et linnaosal tekkis soov kuulutada välja konkurss kioskite paigaldamiseks ning ühtlasi olid laual ka pildid Viinis olevatest kioskitest, millised sooviti ka Tallinnasse paigaldada.

Praegu rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsleri ametis olev Sarnet meenutas, et konkursitingimuste koostamisega pidid olema seotud transpordiamet, linnaplaneerimisamet ja ka muinsuskaitseamet, kuna ehitiste paigaldamine nõudis just nende ametkondade kooskõlastusi. Küsimusele, kellelt tuli soov korraldada kioskite paigaldamise konkurss, vastas Sarnet, et oli üldine arusaam, et konkursi idee tuli linnapea Edgar Savisaare poolt. «Selline arusaam tekkis kõikide infokildude koosmõjust, sellest, kui sulle antakse teada, et on konkurss kiiresti vaja teha,» rääkis Sarnet, lisades, et üheski ametis ei tekkinud kahtlusi kioskite kohtade osas. Ühtlasi märkis Sarnet, et talle teadaolevalt oli kioskite rajamisest huvitatud ka Alexander Kofkinile kuuluv Estkompexim Toitlustus OÜ.

Küsimusele, miks linnaosavalitsuse konkurss tühistati, meenutas Sarnet, et oli soov konkurss kiiresti läbi viia ja hakkasid tulema linnavalitsusse signaalid, et tähtajad on ebamõistlikult lühikesed ja konkurssi pole võimalik korralikult läbi viia. «Toona oli kord, et selliseid konkursse viisid läbi linnaosavalitsused, kuid selle protsessiga seonduvalt seda korda muudeti ja anti võimalus konkurss välja kuulutada ka ettevõtlusametil,» märkis Sarnet. Ta pidas seda ka loogiliseks, sest kui oli kiirustatud soov tuua kioskid üle Tallinna, oli mõistlik, et tuleb üks konkurss, mitte linnaositi eraldi.

Tammsaare pargi kioski osas meenutas Sarnet, et seal oli eelmisel ettevõtjal suur toitlustuspaviljon ning linn oli sellel teemal aastaid kohut käinud, kuna oli arusaam, et linna detailplaneering ei näinud sinna kohta ette sellist müügikohta. Samas kui sai selgeks, et sama koha peale sooviti panna uus müügikoht, tekkis küsimus, kuidas siis uus ehitis varasemast erineb ja ühildub detailplaneeringuga, meenutas Sarnet.

Sarnet märkis, et oli segadus, kas kioskid said püsti enne või pärast ehituslubade saamist. Küll aga oskas Sarnet öelda, et mingeid sanktsioone Estkompexim Toitlustuse osas ei rakendatud.

Ametnik: Kofkini kiosk pidi saama ehitusloa rikkumisele vaatamata

Tunnistusi andnud endine linnaametnik Arnold Knuut meenutas, et tal kästi anda ehitusluba ärimees Alexander Kofkini firma kioskile Balti jaamas vaatamata sellele, et kiosk oli paigaldatud loata riigi maale.

2008. aastal Tallinna ehituslubade osakonna juhtivspetsialistina töötanud Knuut meenutas, et puutus kokku ehituslubadega seonduvaga. Knuut ei osanud öelda, kas 2008. aastal esitati ehitisteatised seoses Alexander Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse OÜ kioskitega.Küll aga oskas Knuut meenutada, et 2013. aastal tuli Estkompexim Toitlustuse kioskid tema menetlusse seoses ehituslubadega, mida asuti taotlema.

Toompuiestee 37 asuva kioski osas meenutas Knuut, et see teema kerkis päevakorda, kuna kiosk oli paigutatud riigi maale. Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et ehitis paigutati loata riigimaale, vastas Knuut, et ei oska seda kommenteerida. Küsimusele, kuidas sellisele rajatisele ehitusluba väljastati, vastas Knuut, et ta tegi seda Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja nõudmisel. "Öeldi, et tuleb lihtsalt väljastadas. Kui ma ütlesin, et peab olema ka maa omaniku nõusolek, öeldi, et ikkagi tuleb luba väljastada," rääkis Knuut, lisades, et see toimus 2013. aastal.

Ühtlasi lisas Knuut, et kioskitega seotud nõupidamine toimus abilinnapea Eha Võrgu juures. Küsimusele, miks linnaosa pädevusse kuuluvaid küsimusi arutati linnavalitsuses, ei osanud Knuut täpselt öelda. «Kui olid linna tähtsusega objektid, ju siis tuli ka abilinnapea juures olla,» märkis Knuut. Küsimusele, kas kioskid olid tõesti linna tähtsusega objektid, arvas Knuut, et tegelikult ikkagi polnud.

Knuudi sõnul anti koosolekul korraldus kiirendada kioskitel ehitluslubade väljastamist. Kiirustajaks oli Knuudi sõnul aga abilinnapea Eha Võrk.

Knuut meenutas, et Mere puiesteel asunud Kofkini kiosk tegutses enne kasutusloa väljastamist. «Kõik teadsid seda, sellest räägiti ehitusjärelevalve osakonnas,» meenutas Knuut. Samas kinnitas Knuut, et talle ei meenu, et keegi oleks sellise rikkumise asjus menetlust läbi viinud. Samuti ei osanud ta öeda, kas keegi käis kioskitega seonduvat ka kohapeal kontrollimas.

Tammsaare parki kerkinud Kofkini kioski osas rääkis Knuut, et linn väljastas ehitusloa vaatamata sellele, et muinsuskaitseamet ei olnud eelnevalt projekti kooskõlastanud. Sellest järeldas Knuut, et Kofkini kioskitega seonduv toimub linnavalitsuse heakskiidul.

2008. aastal puutus Knuut enda sõnul kokku ka Kofkinile kuuluva Meritony hotelli menetluslubadega. Ta meenutas, et ehitusluba väljastati hotellile tingimuslikult, mis tähendas, et ehitama võis hakata, kuid enne kasutusloa saamist pidi hotelli ehitaja ajama korda ka kõik muud küsimused, sealhulgas maakasutusteemadega. Sealjuures toimus sellel teemal koosolek taas abilinnapea Eha Võrgu juures.

Ametnik: Kofkini kioskite ebakõladele vaadati läbi sõrmede

Tunnistusi andnud linnaametnik Urmas Kaldaru märkis, et ärimees Alexander Kofkini kioskite asjus tuvastasid ametnikud ebakõlasid, kuid ta ei tea, miks linnavõim neile läbi sõrmede vaatas.

2008. aastal Tallinna linnaplaneerimise ametis linnadisainerina töötanud Kaldaru meenutas, et tema ülesanne oli erinevate projektide läbivaatamine, samuti objektide paikvaatluste läbiviimine. 2008. aasta kioskikonkursi puhul tuli Kaldaru sõnul läbi vaadata konkursile laekunud projektid, muuhulhas vaatas ta läbi ka ärimees Alexander Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse OÜ kioskite disainlahendused, mille koostas ARS Projekt. Just see lahendus oligi Kaldaru sõnul parim.

Kioskite asukohtade asjus meenutas Kaldaru, et käis tutvumas Mere puiesteel ja Tammsaare pargis asuvate kioskite asukohtadega, kuna mõlemaga tekkisid probleemid. Mere puiestee kioski osas tõi Kaldaru enda sõnul välja kaks vastuolu. Üks oli see, et kiosk oli kavandatud naaberhoonele liiga lähedale ja läks vastuollu tuleohutusnõuetega. Samuti jäi kiosk kõrguse poolest ette naaberhoone aknale. «Need olid tõsised probleemid,» ütles Kaldaru, lisades, et ta ei tea, kuidas seda teemat edasi menetleti.

Tammsaare pargi kioski osas meenutas Kaldaru, et kui enne kaotati samast asukohast toitlustuskiosk ära, kuna see ei vastanud nõuetele, siis nüüd sooviti täpselt samale kohale samalaadset kioskit. «Omal ajal räägiti isekeski sellest palju,» rääkis Kaldaru, lisades, et ta ei tea, miks linnavõim just sinna uut müügikohta soovis.

Küsimusele, millised kioskid siis linnaruumi sobivad, vastas Kaldaru, et see sõltub disainist ning materjalide valikust ja Estkompexim Toitlustuse pakkumine vastas nendele kriteeriumidele.

Ametnik: ehitusjärelevalves kioskite ehitusload päevakorras polnud

Tunnistusi andnud endine linnaametnik Mart Pops meenutas, et linna ehitusjärelevalve osakonnas ei olnud päevakorras, kas ärimees Alexander Kofkini müügikioskitel olid ka kõik vajalikud ehitus- ja kasutusload.

Pops märkis, et töötas 2008. aastal Tallinna linnaplaneermisametis ehituskontrolli osakonnas peaspetsialistina ning muuhulgas olid tal ka väärteomenetluse läbiviimise ülesanded, samuti tuli tal menetleda kasutuslubadega seonduvat.

2008. aastal Kofkini kioskite paigaldamist meenutades märkis Pops, et avalikkusele suunatud ehitise püstitamine nõudis toona nii ehitusluba kui ka kasutusluba. Sealjuures oli üldpõhimõte, et maapealsete rajatiste osas tuli teostada füüsiline ülevaatus, samas polnud kindlalt paika pandud, millal täpselt ehituse ajal ülevaatus tuli teostada.

Pops meenutas, et tal oli puutumus ärimees Alexander Kofkinile kuuluva ettevõtte Estkompexim Toitlustuse OÜle kuuluva kioskiga Mere puiesteel, mille osas laekus kaebus naaberkinnistu omanikult. Sellel teemal toimus linnavalitsuse hoones ka koosolek, millel arutati kioskiga seotud probleeme.

Ühtlasi märkis Pops, et ei ole kokku puutunud kioskite kasutuslubadega, samuti kinnitas ta, et tal puudus info, et selles osas oleks läbi viidid järelevalvemenetlusi. Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et kioskid kerkisid enne ehitus- ja kasutusluba, vastas Pops, et ta ei oska seda öelda ning ta ka ei mäleta, et keegi oleks ehitusjärelevalve osakonnas selle teema tõstatanud.

Ametnik: kioskikonkursi idee tuli linnavalitsusest

Tunnistusi andnud linnaametnik Marika Pärn meenutas, et idee paigaldada üle Tallinna kiirmüügikioskid tuli linnavalitsuselt, samas ei osanud Pärn öelda, kas konkursi vastu oli konkreetselt huvi ka Savisaarel.

Pärn märkis, et töötas 2008. aastal Tallinna linnavalitsuses ettevõtlusosakonna juhatajana ning ta allus Kaia Sarnetile. Pärna sõnul oli tema tööülesannete hulgas linnarajatiste kasutusse andmine kaubandustegevuseks, samuti osales ta 2008. aasta juunis konkursi tööprotsessis, mille eesmärk oli paigaldada Tallinna tänavatele kiirtoidukioskid. Ühtlasi märkis Pärn, et just linnavalitsusest tuli soov korraldada ülelinnaline konkurss. Küll aga ei osanud Pärn öelda, kas Savisaarel oli isiklikult huvi selle konkursi vastu.

Kohtus selgus, et 2008. aasta talvel tegi üks ettevõtja Kesklinna linnaosale ettepaneku paidaldada kiirtoidu müügikohti Tallinnasse, ka vanalinna, kuid linnaosa vastas siis, et linn kiirtoidupunkte vanalinna ei soovi. «See ettevõtja soovis paigaldada müügiks haagiseid ja neid me ei luba,» selgitas Pärn keeldumise põhjuseid, tõdedes, et keelduvas vastuskirjas ta siiski ei märkinud konkreetselt, et jutt käib ratastel müügikohtadest. Küll aga juba sama aasta suve otsustas linnaosa, et siiski soovib linnatänavatele, sealhulgas vanalinna kiirtoidu kioskeid.

Pärn meenutas, et konkursi tingimused koostas spetsiaalne komisjon. Ühtlasi käis Pärn koos kolleegidega tutvumas kioskite võimalike asukohtadega, sealjuures lõi selles kaasa ka toonane abilinnapea Jaanus Mutli.

Kui Kesklinna linnaosavalitsus oli konkursi välja kuulutatud, tuli linnavalitsuselt initsiatiiv konkurss tühistada ja viia konkursi korraldus ühtselt ettevõtlusameti kätte, rääkis Pärn. Ta pidas seda ka loogiliseks, sest konkurss hõlmas kogu linna ja polnud otstarbekas linnaositi konkursse eradi läbi viia.

Pärn ei osanud meenutada, mis asjaoludel just ärimees Alexander Kofkinile kuuluv Estkompexim Toitlustuse OÜ konkursi võitis.

Eksametnik: märkust Kofkini kioski osas linn ei arvestanud

Tunnistusi andnud Tallinna linnaplaneerimise ameti endine töötaja Hamsa Devi Viljasaar märkis, et kui ta 2008. aastal tegi märkuse ärimees Alexander Kofkini firma kioski osas Mere puiesteel, siis linnavõim tema märkusega ei arvestanud.

Viljasaare sõnul olid 2008. aastal tema ülesanded muuhulgas linnavalitsuses planeeringutega seonduv, sealjuures tuli tal läbi vaadata ka ärimees Alexander Kofkinile kuuluva Estkompexim Toitlustuse OÜ-ga seotud osade kioskite projektid, näiteks Mere puiesteele paigaldatud kioski oma. Viljasaar tunnistas, et käis kioskit ka kohapeal vaatamas, kuna projekt tundus talle segane.

Viljasaar meenutas, et tema kohustus oli vaadata, kas projekt vastab nõuetele, ning antud projekti juures tegi ta märkuse, et kiosk oli asetatud liialt lähedale naaberhoonele. Seetõttu polnud täidetud ka tulekaitsenõuded. Ühtlasi märkis Viljasaar, et vaatamata tema märkusele projekti ei muudetud.

Tammsaare parki püstitatud kioski osas märkis Viljasaar, et kiosk oli püstitamise hetkel mõeldud ajutisena.

Viljasaar lisas, et projektide osas tuleb pöörata tähelepanu ka maakasutusnõuetele ning maaomanik peab andma loa ehituse paigaldamiseks tema maale. Küsimusele, kuidas sai võimalikuks, et Toompuiestee 37 kiosk pandi riigimaale ilma riigi kooskõlastuseta, vastas Viljasaar, et ta ei mäleta seda kioskit üldse.

Kofkinilt kioskit soetanud firma kurtis probleeme Tallinna linnaga

Tunnistusi andnud OÜ Coffee In asutaja Arvi Vaaderpass rääkis, et kui ta oli Alexander Kofkinilt soetanud osad kioskit, siis tekkis tema firmal Tallinna linnaga mitmeid ebakõlasid.

Vaaderpass märkis, et teab oma äritegevuses Alexander Kofkini ettevõtet Estkompexim Toitlustuse OÜd, mille jagunenud osa tema firma kunagi omandas. Omandatud osa bilansis olid seitse kioskit, millest viis olid paigaldatud Tallinna linna maale. Vaaderpass selgitas, et toona oli tal huvi laiendada oma äri Tallinna tänavatele ning algul oli äri edukas, hiljem aga kioskite maine avalikkuse silmis langes ja ka äriedu vähenes. Ühtlasi meenutas Vaaderpass, et Estkompexim Toitlustuses suhtles ta Peedu Seigeriga.

Vaaderpass tõdes, et praeguseks on enamuse kioskite osas rendilepingud lõppenud, kusjuures osaliselt oli lepinguge lõpetamisel eestvedajaks Tallinna linn. Küsimusele, kas kioskite välisilme muutmisega kerkis esile mingeid probleeme, vastas Vaaderpass, et tema ettevõte püüdis tõesti kioskid oma värvidesse panna ja firma esitas linnavõimule oma nägemuse sellest, kuid tundus, et linn hakkab aega ostma.

Vaaderpass meenutas, et linn ei nõustunud kioskitele punase värvi kandmisega, kuid Coffee In tegi siiski muudatuse ära.

Ühtlasi meenutas Vaaderpass, et Balti jaama esise kioski osas tekkis nende firmal Tallinna linnaga probleem ka ehitusloa osas, kuna see luba lihtsalt puudus.

Tänasel kohtuistungil kuulatakse Alexander Kofkini kiirtoidukioskite episoodis tunnistajaid. Kohtusse on kutsutud Arvi Vaaderpass, Eero Jürgenson, Hamsadevi Viljasaar, Kaia Sarnet, Marika Pärn, Mart Pops, Kaarina Penu, Arnold Knuut, Lille Jenk ja Jan Valgma.

Tagasi üles