Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Muinsuskaitsja Sultsi maalingutest: mul on piinlik

Täiendatud kell 15.44!

22
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigikogu liikme Märt Sultsi eestvedamisel tehti linnahalli seintele suuremõõtmelised seinamaalingud – lubamatu käitumine arhitektuurimälestise kallal on aga muinsuskaitsjad tagajalgadele ajanud.

«See on täiesti lubamatu asi, see on muinsuskaitseseaduse rikkumine, ma rääkisin juba peadirektoriga ja ma ei saa aru, kuidas linnavalitsus niimoodi võib lubada,» kommenteeris Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

Tema sõnul tuleb lisaks maalingutegijate karistamisele kunstiteosed kiiremas korras seintelt maha pesta. «Kas tõesti Tallinna linnavalitsusel pole nii palju raha, et see puhtaks teha,» väljendas mees nördimust. «Mul on piinlik, ausõna, linnavalitsuse pärast,» lausus mees.

Ka Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari nimetas Sultsi tegevust absoluutselt lubamatuks sodimisaktsiooniks. «Õnnetus seisus hoone poliitiliseks seinamaalingu aktsiooni sihtmärgiks muutmine on absoluutselt lubamatu, sõnumid hoone «kaunistamisest» või koguni «konserveerimisest» provokatiivne bluff.

Naise sõnul ei ole mõtet teose sisu või kvaliteedi üle üldse vaielda, küsimus on lihtsalt ärategemises, seda otse Kultuurikatla, Eesti eesistumise peakorteri kõrval.

«Irvitavad autorid poseerivad oma töö taustal nagu eksponeeriks salakütid trofeed, teades väga hästi, et muinsuskaitseamet neile sääraseks tegevuseks luba ei andnud, samas mupole on ilmselt antud käsk «suurde maalritöösse» mitte sekkuda,» väljendas Ojari pettumust.

Muinsuskaitse eksperte koondav ICOMOS Eesti avaldas oma avalikus pöördumises sügavat nördimust Tallinna linnahalli ülevärvimise asjus. «Antud tegevus on vaja kohe peatada ja mälestisele kahjulikud tagajärjed likvideerida,» seisis nende kirjas.

«Kõige kahetsusväärsemaks antud olukorras peame noorte kunstiõpilaste kaasamist, kelle baashariduse juurde peab kuuluma ka kunsti- ja arhitektuuriajalugu. Noorte inimeste – tulevaste kunstnike, arhitektide ja teiste loomeinimeste – ärgitamine eelkäijate loomingut rüüstama, on väärt ainult taunimist,» kommenteerisid olukorda muinsuskaitse eksperdid.

Vaatamata sellele, et Märt Sultsil oli enda sõnul nii Tallinna Linnahalli aktsiaseltsi nõukogu kui Tallinna linnavalitsuse suuline luba, jõuti tänasel muinsuskaitseameti koosolekul otsusele, et kunstnike töö eemaldatakse Linnahalli seintelt juba lähiajal.

Muinsuskaitseameti avalike suhete nõuniku Madle Lippuse sõnul selgus kohtumisel, et ühtegi luba muinsuskaitse all oleva hoone ülevärvimiseks Sultsil Tallinna linnalt ei olnud ning seadusest lähtuvalt algatavad nad väärteomenetluse hoone omaniku Tallinna Linnahall AS suhtes, kelle kohustus on tagada mälestise säilimine. Lippuse sõnul kinnitas Märt Sults koosolekul, et ta oli täiesti teadlik muinsuskaitseameti loa nõudest, kuid eiras seda ikkagi.

Märt Sultsi enda sõnul oli muinsuskaitseameti koosolek ähvardamistele üles ehitatud. «Algusest peale oli kirvega pähe löömine, õpetajana suutsin õnneks rahumeelseks jääda,» kirjeldas Sults koosolekut ja tõdes, et lubas hommikuse kohtumise tulemusena seinamaalingud Linnahallilt eemaldada. «Homme kella kolmeks on pesija leitud,» lausus mees ning lisas, et annab teada ka täpse graafiku, millal seinte algne olukord taastatakse. Mehe sõnul oli maalingute eemaldamisega juba algusest peale arvestatud. «Meil oli eelarvesse nagunii pesemine planeeritud,» selgitas ta.

Sults väljendas kogu loo juures nördimust ja lootis enda sõnul, et maalingutel lastakse seintel püsida vähemalt eesistumise aja lõpuni. «Paneks linnahalli pidurüüsse Eesti Vabariik 100 ja Euroopa eesistumise ajaks –  selline mõte oli,» selgitas mees enda käitumise tagamaid. Sultsi sõnul oleks Linnahalli graafilised maalingud olnud hea viis näidata Euroopa Liidu ametnikele Eesti innovaatilisust.

Muinsuskaitsjad asja selliselt aga ei näinud. «Kuigi ta tegi seda eesmärgiga «head teha», sest talle tundus et Linnahall on «halvas korras», siis sama loogika alusel oleks justkui õigus hea eesmärgi nimel oma parema äranägemise järgi korrastama hakata ka teisi mälestisi, mis «tunduvad olema halvas korras», näiteks Toomkirikut Tallinnas või mõnda kehvemas seisukorras mõisahoonet,» põrutas Lippus.

Tagasi üles