Estoniat 14 aastat juhtinud Paul Himma asemel jätkab teater läbirääkimisi uue peadirektori kohale Aivar Mäega ning kunstilise juhi kohale Arvo Volmeriga, kes ka praegu samal ametipostil töötab.
Estonia juhiks võib saada Aivar Mäe
21. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi pikka aega teatrit juhtinud Paul Himmale oli väidetavalt toetust avaldanud ka rahvusooper Estonia kollektiiv, kinnitas rahvusooperi nõukogu (RON) aseesimees Peep Lassmann pärast eilset istungit, et nad otsustasid jätkata Mäe ning Volmeri kandidatuuriga. Otsuse põhjuseid ei soovinud ta lähemalt selgitada.
«Meie otsus on langenud, kuid nendega on vaja veel tingimustes kokku leppida,» märkis Lassmann. «Järgmine koosolek on novembri keskel, kus saaksime selle ära kinnitada.»
Kuigi kandideerima minnes oli Aivar Mäe ühes paadis dirigent Tõnu Kaljustega, kellest pidi saama rahvusooperi kunstiline juht, siis pärast eilset nõukogu otsust on Mäe partneriks hoopis Volmer. Temaga paariheitmine tuli Mäele suure üllatusena, kuigi koostööd ei välista ta kellegagi.
Lisaks sellele pakkumisele on Mäe sõnul tema arvutis ka Eesti Kontserdi direktori tööleping viieks aastaks, mida ta veel ei ole allkirjastanud. «Hetkel ei oska ma mingit valikut langetada,» ütles Mäe, kuid oli siiski nõus valgustama oma platvormi rahvusooperi uue juhina.
Kui eelmisel korral rahvusooperi peadirektoriks kandideerides tahtis ta ümber teha maja struktuuri ja muuta kommunikatsioonisüsteemi, siis sama meelt on mees ka praegu.
«Kogu kommunikatsiooni ma näen läbi pressi ja võin öelda, et mina ilmselt samamoodi nagu praegu ei kommunikeeruks,» sõnas ta.
Mäe ammune plaan on ka rahvusooperi ühendamine Eesti Kontserdiga. Eile kinnitas mees, et kindlasti ei ole asutuste liitmine tema prioriteet number üks, kuid pikemas perspektiivis on plaanil jumet.
«Arvestades meie riigi eelarvet, rahva vananemist ja tulude vähenemist, võib rahvusooperi ja Eesti Kontserdi liitmine olla paratamatu,» ütles ta.
Repertuaaris päevapealt mingeid muudatusi plaanis pole, kuna organisatsioon on suur ning plaanid pikaks ajaks tehtud. «Rahvusooperi näol on tegu väga keerulise struktuuriga ja kaks aastat pead sa sööma ikka seda suppi, mis sulle juba keedetud on,» märkis ta. «Kunstilised muutused pole praegu võimalikud.»
Mäega algul mestis olnud Kaljuste rõhutas, et tema pole kunagi kunstilise juhi kohale kandideerinud – Eri Klas ise kutsus nii teda kui Mäed. Kaljuste oli nõus läbirääkimistega, kuid tagandas end ise eelmisel nädalal. Ta põhjendas seda asjaoluga, et senine kunstiline juht Arvo Volmer, kes algul ei olnud jätkamisest huvitatud, otsustas siiski kandideerida.
«Pole põhust tekitada pinget,» selgitas Kaljuste. «Ma ei taha olla kiilulööja sogases inimhingede vahekorras, mind huvitab hea inimlik vahekord.»
Oma kirjas rahvusooperi nõukogule kirjutas Kaljuste diplomaatiliselt: «On igati loogiline ja mõistlik, et kui nõukogu hinnangul on rahvusooperi juhtimisel saadud hästi hakkama, siis peaks senine kunstiline juht jätkama.»
RONi esimees Eri Klas märkis, et Arvo Volmeri kandidatuuri kasuks kõnelesid tema hea töö peadirigendiks olemise aja jooksul, nimetades erilisteks õnnestumisteks «Tuhkatriinut», «Tristan ja Isoldet», «Wallenbergi» ja «Armastuse valmit» ning orkestri toetust Volmerile, mis on ka kaalukas fakt.
«Mis puudutab Mäed, siis arvestades tema nägemust sellest, milline peaks ooper välja nägema ja kuhu võiks Estonia teater liikuda tulevikus, ning tema dünaamilist tegutsemist ja kogemusi nii mitmegi kultuuriasutuse pinnaletoomisel, langes liisk talle,» ütles Klas.
Dirigent täpsustas, et Estoniat pole vaja pinnale tuua, aga riik oleks vaja pinnale tuua, ning praegune finantsolukord nõuaks muutusi ka Estonia teatri muus juhtimises.