Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Endine linnaametnik Savisaare protsessil: kioskikonkursi pidi võitma Kofkini firma

Täiendatud!

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Savisaare protsess 06.09.2017. | FOTO: Liis Treimann

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare protsessil Harju maakohtus neljapäeval tunnistusi andnud Tallinna endine linnaametnik Alexander Pihlo rääkis, et 2008. aastal pidi kioskikonkursi võitma ärimees Alexander Kofkini ettevõte ja linnaametnike ülesanne oli see juriidiliselt korrektselt ära vormistada. Tallinna Kesklinna endine vanem Marek Jürgenson ütles seevastu, et Savisaare nimi ei kõlanud seoses kioskikonkursiga kunagi.

2008. aastal Tallinna Kristiine linnaosavanema asetäitjana töötanud Pihlo meenutas, et sellel aastal laekus linnaossa linnavalitsuse protokolliline otsus, millega anti Kristiine linnaosa valitsusele ülesanne käivitada eelläbirääkimistega konkurss kioskite paigaldamiseks. Kellelt see idee tuli, selle kohta Pihlo tunnistusi anda ei osanud, lisades vaid, et Kristiine linnaosa algatus see igatahes polnud. Samuti ei suutnud Pihlo meenutada, kes valis välja kioskite asukohad.

Pihlo rääkis, et konkursile antud 18-päevaline tähtaeg oli «suhteliselt absurdne». «Selle ajaga ei võta arhitektuuribüroo sellist ülesannetki, et teeks eskiisi kahe nädalaga valmis,» rääkis Pihlo, lisades, et nii napi ajaga kõiki vajalikke tegevusi teha oli utoopiline. Küsimusele, kas linnaosa tõstatas küsimuse liialt lühikesest tähtajast, vastas Pihlo, et seda ei arutatud. «Me ei arutanud seda, meil oli selline korraldus see asi lihtsalt ära teha ja nii see käima läkski,» rääkis Pihlo.

Pihlo meenutas, et ka enne seda konkurssi olid mõned ettevõtjad tundnud huvi uute müügikioskite paigaldamise vastu, kuid linnaosa ei vaadanud neid erilise vaimustusega, kuna tundus, et äriideed olid sageli läbitöötamata. Küsimusele, miks linnaosa väljakuulutatud konkurss tühistati, vastas Pihlo, et sai selle info linnaosavanemalt, kes tagamaid ei selgitanud.

«Tollal hakkas ka meedia selle vastu huvi tundma ja leidis, et tähtajad on ebanormaalselt lühikesed ja pole võimalik konkursist osa võtta,» rääkis Pihlo.

Kui uut konkurssi asus korraldama ettevõtlusamet, tuli Pihlol asuda vastava komisjoni liikmeks. Samas meenutas Pihlo, et toona rääkisid paljud, et konkursil peab olema konkreetne võitja, milleks on ärimees Alexander Kofkini ettevõte. «Sain selle info otseselt toonaselt linnaosa vanemalt Mihhail Korbilt. See võit tuli juriidiliselt korrektselt ära vormistada,» rääkis Pihlo.

Küsimusele, miks linn soovis eelistada Kofkini kioskeid, vastas Pihlo, et ei oska konkreetseid eeliseid välja tuua. «Nagu meie seda tajusime, olid selle taga isiklikud suhted. «Meie» all pean silmas ennast ja linnaosa vanemat. Ja «suhete» all pean silmas suhteid Savisaare ja Kofkini vahel. Polnud mingi saladus, et linnapea tunneb väga suurt huvi selle konkursi vastu ja on konkreetne firma, mis peab konkursi võitma – Kofkini Estkompexim,» rääkis Pihlo.

Tema sõnul sai Estkompexim pakkumiste hindamisel kõige rohkem punkte. «Ma ei saa väita, et keegi ebaõiglaselt kõrvale jäeti. Lihtsalt subjektiivsete hinnete summana võitis Estkompexim,» rääkis Pihlo.

Kaitsja küsimuse peale, kas Pihlo puutus kioskikonkursi korraldamisel kokku Savisaarega, vastas Pihlo eitavalt. Küsimuse peale, kes linnaametnikest rääkisid konkursi seoste kohta Savisaarega, vastas Pihlo, et kindlasti rääkis sellest Mihhail Korb ja veel mitmed ametnikud. Sealjuures mainis Pihlo kaitsjale ka mitu nime.

Kesklinna eksjuht: Savisaare nime kioskite asjus ei kõlanud

2008. aastal Tallinna Kesklinna vanemana töötanud Jürgenson meenutas, et toona oli linnaosa pädevus viia läbi erinevaid konkursse, muu hulgas kioskite paigaldamist puudutavaid. Jürgenson meenutas, et 2008. aasta juunis kuulutas linnaosa välja konkursi kioskite paigaldamiseks ja põhjuseks oli ettevõtjate huvi selle vastu.

Konkreetselt kohtus Jürgenson Meelis Maistega, kes töötas toona ärimees Alexander Kofkini alluvuses. «Temaga vaatasime läbi võimalikke asukohti, mis ettevõtjat huvitas,» märkis Jürgenson. Ta selgitas, et tavaliselt sellised konkursid sünnivadki koostöös ettevõtjatega.

Jürgensoni sõnul arutati konkursi korraldamist ka abilinnapea Jaanus Mutli juures, mille järel võttiski temaga ühendust Maiste. Jürgenson meenutas, et sellel kohtumisel olid laual ka fotod Viinis olevatest kioskitest. Seejärel käis Jürgenson koos Maistega vaatamas kioskite võimalikke asukohti, kusjuures vaadati muu hulgas neid kohti, mille pakkus välja ettevõtja ise.

Jürgenson meenutas, et abilinnapea Mutli jõudis mingil hetkel veendumusele, et kioskid võiksid olla ka väljaspool kesklinna, üle Tallinna, ning seetõttu linnaosade konkursid tühistati ja otsustati anda linnaülese konkursi korraldamine ettevõtlusametile. Sealjuures arutles Jürgenson, et kuna kioskeid taheti paigaldada kogu Tallinnasse, siis oli loogiline, et konkursi viib läbi just ettevõtlusamet.

Ka ei näinud Jürgenson midagi tavapäratut selles, et konkursi perioodiks määras linn vaid kaks nädalat. «See oli piisav aeg leidmaks sobilik lahendus kioskitele,» märkis Jürgenson, lisades siiski, et ta pole kioskite kavandamisega isiklikult kokku puutunud ja tema arvamused selles valdkonnas on oletuslikud.

Jürgenson meenutas, et Kesklinna linnaosa nägi teatavat ohtu Tammsaare parki kioski paigaldamisel. Seda seetõttu, et toona oli seal just likvideeritud kohtuvaidluse tulemusena müügikiosk, kuid nüüd planeeriti samasse asukohta uut kioskit. Jürgensoni sõnul sai see info edastatud ka ettevõtlusametile. Küsimusele, miks Kesklinna valitsus Tammsaare parki kioski rajamist ei takistanud, märkis Jürgenson, et ilmselt tõrjuti sealt mingil hetkel müügikohta poliitilisel põhjustel. Jürgenson lisas, et tema isikliku arvamuse järgi sobib Tammsaare parki söögikoht.

Kioskite ehituslubade osas tunnistusi andes märkis Jürgenson, et linnaosa kohustus ei olnud selle teemaga tegeleda. «Kioskid paigaldati sinna konkursi tulemusena ja rohkem ma selle teemaga ei tegelenud,» märkis Jürgenson, lisades, et ei mäleta, nagu tõstatunuks kioskite ehituslubade teema toona ajakirjanduses.

Küsimusele, kas ta arutas kioskite teemat ka tema toonase asetäitja Kaja Sarnetiga, kes on varasemates tunnistustes viidanud Savisaarele, märkis Jürgenson, et ta arutas seda teemat pigem oma asetäitja Marika Pärnaga. Küll aga ei kinnitanud Jürgenson, et ta oleks arutanud kioskitega seonduvat Edgar Savisaare kontekstis. Jürgensoni sõnul ei saa ta aru, millest tekkis Sarnetil arvamus, et kioskite asjus on arutatud Savisaare võimalike seoste üle.

Jürgenson rõhutas, et Edgar Savisaar ei ole andnud ühtegi juhist ega korraldust kioskite asjus. Jürgenson lükkas ümber Sarneti varasema väite, nagu oli linnaosas kõigile teada, et kioskeid tahtis Savisaar, konkurss tuli läbi viia kiirendatult ja suunatult Kofkin ettevõtte kasuks. Jürgensoni sõnul arutas ta konkursiga seonduvat Mutliga ja tal ei jäänud muljet, et see oleks kätkenud muu hulgas ka Savisaare soove. Küsimusele, kas konkurss oli suunatud Kofkini ettevõtte Estkompexim Toitlustuse võidule, vastas Jürgenson eitavalt.

Ettevõtja Tarmo Jõulu ütlustest selgus, et ärimees Alexander Kofkini kioskite paigaldamisega oli 2009. aastal palju segadust, mitmed kioskid alustasid tööd ehituslubadeta ning suhtlus sellest käis ka abilinnapea tasandil.

Tunnistaja: Kofkini kioskite osas käis suhtlus abilinnapea tasandil

2009. aastal ehitusinsenerina töötanud Jõulu meenutas, et ärimees Alexander Kofkini firma Estkompexim Toitlustus tellis temalt kioskite taristu projekteerimise ja paigaldamisega seotud teenuseid. Nimelt pidi ta rajama kioskite tehnovõrgud ja ajama korda sellega seotud dokumendid. Samuti küsis ta välja kioskite projektid ning asus tegelema kioskite ühendamisega tehnovõrkudega.

Jõulu meenutas, et asus Kofkini kioskitega tööle 2009. aasta jaanuaris, sealjuures meenutas Jõulu, et kioskitega oli palju segadust. «Tundus, et keegi oli kuulutanud välja konkursi, aga sorry, siia ei saagi kioskit panna. Eeltöö oli konkursi korraldaja poolt tegemata,» rääkis Jõulu, lisades, et probleeme oli palju.

Kioskite ehituslubade kohta meenutas Jõulu, et tema tegi kõik endast oleneva, et oleks kõik vajalikud kooskõlastused, sealjuures tuli ehitusload saada enne ehitise paigaldamist. Küll aga võis Jõulu sõnul juhtuda, et paar kioskit läks töösse ehitusloata ning sellest olid teadlikud ka linnavalitsuse töötajad. «Kui töö käis, siis käis ka intensiivne suhtlus, ka ehituslubasid menetlenud ametiga,» rääkis Jõulu.

Tammsaare pargi kioski osas meenutas Jõulu, et seal oli tehnovõrkudega palju probleeme, näiteks ei tahtnud Eesti Energia kioskile elektrit anda. Ühtlasi meenutas Jõulu, et suhtles kioskite asjus ka toonase abilinnapea Jaanus Mutliga, kelle ta kirjutas, et viis kioskit töötavad ehituslubadeta, kuid Tammsaare pargi kioski osas oli soov asjad korralikult ajada. Küsimusele, miks ehitusinsener pidas kioskite osas kirjavahetust abilinnapea tasandil, ütles Jõulu, et ta ei oska sellele vastata.

Kaitsja küsimusele, kas Jõulu tundis, et linnaametnikud suhtusid soosivalt kioskite paigaldamisega seotud küsimuste lahendamisse, vastas Jõulu eitavalt. «Kaugel sellest,» märkis Jõulu.

Tagasi üles