Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaagvere erikooli töötaja: see süsteem lihtsalt ei toimi

21
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Juba eile päeval jõudis meediasse info, et Maarjamaa hariduskolleegiumis on kord käest ning õhtupoolikuks polnud midagi muutunud - kooli juures käinud Postimehe fotograafi kaamerasima ette jäid järjekordsed üle värava turnivad ja tuletõrjeredelil ronivad lapsed. | FOTO: Margus Ansu

Kaagvere kooli anonüümseks jääda sooviva töötaja sõnul on Maarjamaa Hariduskolleegiumis esiplaanil üksnes laste õigused, sellal kui töötajate õigused surutakse nii maha, et ei jäägi muud üle kui toimuvat jõuetult pealt vaadata.

Läksite sellesse kooli tööle heade mõtetega.

Seda küll, seni oligi kõik täiesti normaalne, kui seal olid ainult tüdrukud ja kohtumääruse alusel. Loomulikult oli ka siis intsidente, aga ohjad ja kontroll olid töötajate käes. Praegu on siin poisid ja tüdrukud segamini nii kohtumääruse kui vanemate avalduse alusel. Sellest ajast ongi see möll siin lahti, see on täitsa jube.

Probleemid hakkasid eelmisest sügisest, kui tulid ka poisid, aga siis ei olnud olukord veel nii halb kui tänavu. Tänavu on neljandas majas kõik poisid teist aastat - direktor väidab, et neil peaks võtma pool aastat või aasta, enne kui mingid kasvatusmeetodid hakkavad nende peal toimima, aga see ei toimi ju! Läheb järjest hullemaks, sest nad teavad, et nende vastu ei kasutata mingeid sanktsioone.

Mõne päeva eest oli siin suurem jooksmine ja ma nägin, kuidas politsei tuleb, laiutab käsi ja kõnnib minema.

Politsei ei saagi ju tegelikult midagi teha.

Miks ei saa! Politsei tuleb ja ütleb, et laps on praegu rahulik, ta ju ei märatse. Aga meil on ju kaamerad ja videotes on tema käitumine näha. Paraku ei julge keegi neid videoid näidata ja politseile avaldust teha.

Meie järelevalvespetsialistil olid käed sinised poiste eemaletõrjumisest, kui nad üritasid tungida jõuga tüdrukute majja. Ta pani käed enesekaitseks vastu - muud ta teha ei saanud, sest tema ei jõua neid poisse füüsiliselt eemale lükata. Ta näitas neid käsi politseile ja politsei küsis, kas te avalduse kirjutate nende poiste kohta - siis me võtame nad kaasa. Töötaja ütles seepeale, et ei tea, ta vaatab ja peab selle üle mõtlema. Oligi kõik ja politsei lahkus.

Paraku ei jälgita siin laste, vaid töötajate käitumist. Me ei saa sundida lapsi pärast kümmet oma tuppa minema, ehkki see on koolikorra rikkumine. Me ei või neid isegi mitte kurja pilguga vaadata.

Kui sageli tuleb ette poiste omavahelisi kaklusi?

Tõsisemaid kaklusi tuleb ausalt öeldes vähe ette, aga väiksemaid nügimisi on pidevalt. See on täitsa tavapärane. Nüüd on viiendas majas siiski täitsa uued poisid ja seal on vägivald suhteliselt sage. Ühel õhtul käis isegi kiirabi ja peksja viidi minema, sest ta oli psüühiliselt ebastabiilne. Kiirabi ja politsei on selles asutuses sagedased külalised.

Me räägime kogu aeg laste õigustest, aga ka töötajatel on õigused - need õigused surutakse nii maha, et sa lõpuks seisad, käed rüpes, ja vaatad pealt, mis toimub. Poisid kirjutavad ju avaldusi, töötajad on pidanud sellepärast ka töölt lahkuma. Üks kasvatuspedagoog on praegugi uurimise all. Ta väänas poisi maha, et teda rahustada, aga poiss kirjutas avalduse, et sai haiget ja kasvataja kasutas vägivalda.

Kas on ka juhtumeid, kui töötajad on saanud tõsisemalt viga?

Meil on siin eraldi intensiivosakond, kus on kõige probleemsemad lapsed. Üks laps sellest osakonnast istub minu teada praegugi töötajate pideva ründamise eest eeluurimisvanglas.

Millised on olnud nende rünnakute kõige raskemad tagajärjed?

Seal on näiteks pastakas pooleks murtud ja löödud korduvalt töötaja käevarde nii, et tuleb verd ja peab siduma. Sinikad ja kriimustused on põhilised, aga mõnel korral on naiskasvatajal ka silm siniseks löödud.

Kas siis juhtkonna poolt napib töötajate mõistmist?

Napib küll. Kooli juhtkond ei võta kuulda ettepanekuid, mida võiks paremini teha nii, et laste õigused oleks endiselt kaitstud.

Mida ikkagi annaks teha, et lapsed oleks paremini ohjatud?

Peaks olema mingidki sanktsioonid, et nad vastutaks mingilgi moel oma tegude eest, aga praegu teevad nad seda, mida tahavad. Sanktsioone ei järgne!

Kas on olemas ruumid, kuhu saab lapsi mõneks ajaks sulgeda?

Meil on olemas rahunemisruum, aga isegi kui neid sinna viiakse, on selle uks avatud. Lukku ei tohi ust panna. Enamasti on nende sinna viimine mõttetu.

Kas kooli territooriumilt lahkuvad ainult need lapsed, kes on sinna sattunud vanema avalduse alusel, või ka need, kes on sinna saadetud kohtu määrusega?

Väljas käivad kõik. Pole vahet, kas nad on vanema avaldusega või kohtu määrusega. Alles mõne päeva eest oli kolm siia kohtumäärusega saadetud poissi öö läbi metsas. Hommikul, kui töötajad tulid, nägid nad poisse tee ääres, korjasid peale ja tõid kooli tagasi.

Vanema avalduse alusel siia toodud lapsed lähevad reedel nädalavahetuseks koju, ükskõik mida nad ka ei oleks vahepeal korraldanud. See tekitab omakorda tuska siia kohtumäärusega saadetud lastes, kes ei tohi koju minna - tekib trots, et miks meie peame siin luku taga istuma.

Kas lastele antakse koolis mingisugustki töökasvatust?

Ei. Nad ei pea isegi oma tube koristama, sest neil käivad koristajad.

Voodi teevad nad ikka ise ära?

Kui on tuju, siis teevad, kui ei taha, siis ei tee. Iseenesest nad peaks ise voodi ära tegema.

Milline on töötajate üldine meeleolu? Käegalöömise tunne?

Enamvähem nii ongi, sest jaanuarist tulevad siin teatud muudatused, paljud ootavad ära koondamisrahad ja lahkuvad.

Keda seal nüüd koondatakse?

Koondatakse need, kes ei võta vastu uusi tingimusi. Kõigile luuakse uued töökohad, aga koondatakse need, kes seda ei soovi. Praegused eraldi öökasvatajad kaovad ja kõik kasvatajad hakkavad abikasvatajateks. Inimesed hakkavad käima tööl nii päeval kui öösel.

Kas see teeb töötajate jaoks olukorra paremaks?

Ma ei usu, sest paljud abikasvatajad on naisterahvad. Naiskasvataja peab olema öösel samas majas kuue-seitsme poisiga, kes on temast peajagu pikemad.

Kas lapsed võivad öelda kasvatajatele kõike, mis pähe tuleb?

Täpselt! Kõike, mis sülg suhu toob! See ongi tavaliselt nende laste suhtlemisviis.

Kas kooli juhi vahetusest oleks kasu?

Vanemad olijad on rääkinud, et kui vanas majas oli mingi möll, siis ei läinud eelmine direktor enne ära, kui kord majja sai. Ta oli kohapeal kasvõi südaööni. Meie direktor lahkub pärast ametliku tööpäeva lõppu.

Niipalju kui mina olen laste käest kuulnud, väldib direktor neid. Poisid on paar korda rääkinud, et tahaks direktoriga suhelda ja koolikorra üle vaielda, aga ta ei anna neile näolegi. Eile (kolmapäeval) käis direktor minu teada ühes rühmamajas, aga õhtul jooksid poisid ikkagi üle aia välja.

Aga üldiselt ma kahtlen, kas terve siinses koolis rakendatav kontseptsioon võiks tööle hakata. Seni kuni siin on poisid ja tüdrukud, kes on tulnud vanema avalduse ja kohtumääruse alusel, ei hakka see kool kuidagi toimima.

Tagasi üles