Pildid: Savisaare kohtuprotsessil asuvad ütlusi andma Mihhail Korb ja Ain Seppik (6)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Harju maakohus ootab täna Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessile tunnistusi andma mitmeid nimekaid isikuid, teiste hulgas Keskerakonna praegust peasekretäri Mihhail Korbi.

Rahapesu episoodiga seoses on kohtusse tulemas üheksa tunnistajat, nende seas eksminister Ain Seppik, tema ärimehest poeg Sulev Seppik, Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, Tallinna endine linnapea ja abilinnapea Priit Willbach ning Kristiine linnaosa endine juht ja praegune Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb. Tallinna tellitud reklaamide asjus räägivad teisipäeval kohtus kolm tunnistajat.

Tunnistaja: kioskid näisid linnale tähtsamad kui suured taristutööd

 
 Foto: Tairo Lutter

Projekteerija Siim Kadak meenutas täna kohtus, et puutus ärimees Alexander Kofkiniga kokku, kui projekteeris 2008. aastal tema ettevõttele Estkompexim Toitlustus kiirmüügikioskeid. Ta meenutas, et tema ülesanne oli projekteerida tehnovõrgud ja muretseda ehitusload. 

Kadak meenutas, et kuna tegemist oli avalikkusele suunatud ehitistega, oli vajalik taotleda ka ehitusload. Ühtlasi soovis tellija tööde esitamist nii kiiresti kui võimalik. «2008. aasta detsembri lõpus öeldi, et läheb tööks ning järgmise aasta alguses asusime tegutsema,» rääkis Kadak, lisades, et tal tuli suhelda ka mitmete linnaametitega.

Kadaku sõnul tõstatusid ka mitmeid probleeme, kuid koosolekutel öeldi, et «kui tekib probleeme, siis peremees lahendab need, kuna linn on kioskitest väga huvitatud," rääkis Kasak, täpsustades, et «peremehe» all peeti silmas Kofkinit. 

Kadak meenutas, et puutus kioskite paigaldamise osas kokku ka abilinnapea Jaanus Mutliga, kelle juures toimunud kohtumisel läks ka sõnavahetuseks. Nimelt polnud Estkompexim rahul menetluse aeglase kulgemisega. «Oli huvitav jälgida, et kioskite paigaldamine oli tähtsam kui näiteks Pärnu maantee rekonstrueerimine,» kirjeldas Kadak koosolekul valitsenud õhkkonda. 

Kadak tunnistas, et esimesed kioskid läksid käiku lubadeta, kuid probleeme see kaasa ei toonud. Küsimusele, kes võttis vastu otsuse panna kioskid kiiresti ja ehituslubadeta, vastas Kadak, et temale teadaolevalt märkis kioskitega tegelenud ehitusinsener Tarmo Jõulu lakooniliselt, et ta paneb lihtsalt kioskid ülesse. Kadak ei osanud öelda, kas keegi kartis nii tegutsedes ka linnapoolseid sanktsioone, lisades, et kioskite kiire paigaldamise surve tuli Kofkinil.

Küsimusele, kas Kofkin tegi kioskitega seoses ka viiteid linnavalitsusele, vastas Kadak, et tõesti, Kofkin märkis, et linnapea on kioskitest väga huvitatud. Kaitsja küsimuse peale, kas Kadak puutus kioskite menetluse raames ka Edgar Savisaarega, vastas tunnistaja eitavalt.

Siim Seppik: ma ei tea Savisaare laenu tagasimakse korraldajat

Savisaare kohtuprotsess jätkub.
Savisaare kohtuprotsess jätkub. Foto: Tairo Lutter

Kunagise tippkeskerakondlase Ain Seppiku poeg Sulev Seppik meenutas, et läbi Ain Seppiku jõudis temani 2009. aastal Savisaare soov laenu võtta. Seppiku sõnul oli laen temale teadaolevalt seotud Savisaare abielulahutusega. Seppiku sõnul olid laenu allkirjastamise juures tema, Savisaar ning Ain Seppik ja laenu suurus oli eurodesse ümberarvutatuna 173 000 eurot. Laenu tähtajaks oli üks kuu, samas kinnitas Seppik, et talle pole teada, millistest vahenditest Savisaar pidi laenu tagastama. Ühtlasi kinnitas Seppik, et sellise laenu tagatiseta andmine polnud tavapärane. «Aga mul isa palus,» selgitas Seppik. 

Seppik meenutas, et Savisaar ei suutnud laenu tähtaegselt tagastada, kuid viivitus polnud suur. Lõpuks tasus laenu Panamas registreeritud  Pipa Business Corporation, kuid Seppik ei teadnud, kelle firma see oli. «Ma ei rääkinud Savisaarega kunagi laenu tagastamise asjaoludest,» ütles Seppik, lisades, et teda ka ei huvitanud, kes raha maksab, peaasi, et laen tagasi makstud saaks. «Ma ei tea, kes neid asju korraldas,» lisas Seppik. Ärimees kinnitas, et ei teadnud toona ega ka nüüd Savisaare võimalikest vahenditest välisriikides.

Ain Seppik kinnitas laenu organiseerimist Savisaarele

 
 Foto: Tairo Lutter

Eksminister Ain Seppik meenutas, et Savisaar pöördus 2009. aastal pärast kohalike omavalitsuste valimisi tema poole ja küsis, kas tema poegade firmal oleks võimalik laenu saada. Seppiku sõnul küsis ta oma pojalt Siim Seppikult, kas laenu andmine oleks võimalik, ja selgus, et lühiajaliselt oleks see tõesti võimalik. Nii sõlmitigi põhjalik laenuleping enam kui 173 000 euro ulatues ja leppe sõlmimise päeval kanti raha üle. 

Seppiku sõnul ei küsinud ta Savisaarelt, miks viimasel oli raha vaja. «Usaldasin Savisaart,» märkis Seppik, lisades, et oli toona kuulnud ka Savisaare abielulahutusest. 

Seppik meenutas, et laenuleppe sõlmimisel ei olnud juttu tagatistest. «Tegemist oli lühiajalise laenuga, kuu aja pärast pidi toimuma laenu tagastamine. Mina ja ka Sulev Seppik usaldasime Savisaart ja meil polnud põhjust arvata, et laenu ei tagastataks,» märkis Seppik. 

Küsimusele, miks Savisaar pangast laenu ei võtnud, vastas Seppik, et ju tal oli siis raha väga kiirelt vaja. Ühtlasi arutles Seppik, et arvestades Savisaare tausta ja talle kuuluvat kinnisvara, oleks Savisaar saanud ilmselt laenu ka pangast. 

Küsimusele, kas Seppik teadis firmast, mille kaudu Savisaare laenu tagastamine toimus, vastas Seppik eitavalt. Küsimusele, miks laenu tagasimakse viibimisel viivist ei arvestatud, märkis Seppik, et viivitus oli lühiajaline.

Seppik kinnitas, et ei ole ka hilisemalt Savisaarega kunagi laenu tagastamise asjaoludest rääkinud. «Ma pole Savisaarega rääkinud alates 2012. aastast,» lisas Seppik.

Mihhail Korb: kuulsin kioskikonkursi probleemidest meedia vahendusel.

Kui Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare protsessil möödunud nädalal tunnistusi andnud Kristiine linnaosavanema endine asetäitja Alexander Pihlo rääkis, et tema toonane ülemus Mihhail Korb tõi 2008. aastal esile otsesed seosed Savisaare ning ärimees Alexander Kofkini kioskiäri vahel, siis teisipäeval Harju maakohtus tunnistusi andnud Korb selliste juttude toimumist eitas.

2008. aastal Kristiine linnaosa vanema ametis olnud Korb meenutas, et oli toona teadlik linnaruumi kioskikonkursist. Korbi sõnul eeldab ta, et konkursi initsiatiiv võis tulla linnaosade tasandil, ühtlasi oli ka ettevõtjate huvi konkursil osaleda. Korbi sõnul ei tea ta, miks linnaosade väljakuulutatud konkurss tühistati, kuid ta eeldab, et seda tehti seetõttu, et linnal oli soov korraldada linnaülene konkurss.

Mihhail Korb, kes 2008. aastal töötas Kristiine linnaosavanemana, rääkis, et on teadlik 2008. aasta juunis välja kuulutatud nõndanimetadud kioskikonkursist. Ta ütles, et kuigi täpselt ei mäleta, kuulutati konkurss välja Kristiine linnaosa initsiatiivil.

Konkursi väljakuulutamise huvipoolteks nimetas ta erinevaid ettevõtjaid. Korb ütles, et ei tea täpselt, miks esimene konkurss läbi kukkus, sest see puudutas Kristiine linnaosa minimaalselt. „Linnaosa tegevuste juures polnud see kõige prioriteetsem asi,“ ütles Korb.

Korb on varasemalt öelnud, et projekti initsiatiiv tuli Estkompexilt. Täna nimetas ta projekti algatajaks Kristiine linnaosa. Korb selgitas, et ei mäleta täpselt, mis toimus üheksa aastat tagasi. Prokuröri küsimusele, kus asub tõde, vastas Korb, et ilmselt kuskil keskel.

"Mulle teadaolevalt ei olnud Savisaarel kioskikonkursil mingit rolli," lisas Korb.

Korbi sõnul ärritasid teda Pihlo poolt möödunud nädalal kohtus antud ütlused selle kohta, nagu ta oleks Pihloga arutanud kioskikonkursi seoseid Savisaarega. Korbi sõnul saab Pihlo ütluseid käsitleda tema nime mustamisega.

Küsimusele, kas Korbil olid Pihloga head suhted, vastas Korb jaatavalt, lisades samas, et Pihlo töösuhe lõppes "imelikult" ehk seoses asjaoluga, et ta sattus korruptsiooni tõttu uurimise alla.

Savisaare korruptsioonisüü uurimine algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema süüepisoodid eraldas kohus üldisest süüasjast kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

Kohus on seni jõudnud kuulata mitmeid prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat ja Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa. Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse töötajad.

Süüalustest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri. Reiljan läks aga prokuratuuriga kokkuleppele ning tema süüepisood eraldati üldisest süüasjast.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistiliku menetlusaja möödumisega. «Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik,» märkis maakohus.

Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaha ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.

Protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, hiljem pole Savisaare tervisemured enam kohtupidamist seganud.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Esitatud süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles