2018. aasta riigieelarve eelnõus moodustab kaitsevaldkond 528 miljonit eurot, mis on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos.
Kaitseminister Luige kinnitusel on riigikaitse rahastamine jätkuvalt prioriteet
«Eestis valitseb jätkuvalt poliitiline konsensus, et riigikaitse rahastamine on prioriteet. Kaks protsenti SKT-st on miinimum, mida peame riigikaitsesse panustama, et tagada selle kestlikkus,» ütles kaitseminister Jüri Luik.
Ministri sõnul koosneb eelarve kolmest olulisest osast: pikaajaliste arenguplaanidega kaitsevõime ülesehitamisest, liitlaste kohalolu tagamisest ning riigikaitseinvesteeringute programmist tehtavatest investeeringutest.
Eelnõu kohaselt eraldatakse tuleval aastal iseseisva kaitsevõime riigikaitse arengukava elluviimiseks 490 miljonit eurot.
Põhirõhk lasub järgmisel aastal Scoutspataljoni mehhaniseerimisega seotud hangetel. Järgmisel aastal algab ka kaitseväe käsitulirelvade väljavahetamine ning jätkub erineva laskemoona, side-, riide-, individuaalse eri- ja IT varustuse ning isikukaitsevahendite hankimine. Jätkub Kaitseliidu maakaitsestruktuuri varustamine ja varustuse soetamine luure, eelhoiatuse ning erioperatsioonide jaoks. Ühtlasi läheb edasi mereväe miinijahtijate elutsükli uuendamine.
Kaitse-eelarvesse lisanduvad investeeringud liitlaste tarbeks rajatavasse taristusse üle 12 miljoni euro ning liitlaste vastuvõtmisega seotud jooksvad kulud umbes 6 miljonit eurot.
Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames täiendavalt planeeritud 20 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.
2018. aastal jätkub Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni taristu arendamine koostöös liitlastega.
Ühtlasi kestab uue õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse väljaarendamine.