Välisministeerium vastab ÜRO ühisele humanitaarabipalvele ning toetab 30 000 euroga ÜRO põgenike ülemkomissari büroo projekti Lõuna-Sudaanis suurendamaks laste hariduse
kättesaadavust.
Eesti panustab Lõuna-Sudaani haridusse 30 000 eurot
26. aprill 2011, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See summa eraldatakse välisministeeriumi eelarves humanitaarabiks ettenähtud vahenditest, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Sudaan on endiselt ÜRO poolt klassifitseeritud kui üks maailma suurimaid humanitaarkatastroofi piirkondi. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Sudaanis aastaid kestva sisekonflikti tagajärjel elu kaotanud või kodudest lahkuma sunnitud miljonid inimesed. Samas on viimaste aastate jooksul sajad tuhanded Lõuna-Sudaani pagulased valitsuse üleskutsel kodudesse tagasi pöördunud, kellel puudub praktiliselt kõik eluks vajalik.
«Lõuna-Sudaan on hiljutise referendumi tulemusel iseseisvumas ning seejuures on oluline ära hoida uue läbikukkunud riigi teke. Haridus on tekkiva riigi arengus võtmetähtsusega,» lisas ta.
Välisminister Paeti sõnul on hariduse kättesaadavuse tagamine Lõuna-Sudaani lastele väga oluline konfliktijärgsest humanitaarkriisist normaalse elurütmi taastumiseks. «Seoses 330 000 põgeniku tagasipöördumisega Lõuna-Sudaani, suurenes möödunud aastal kooliskäivate laste arv 1,5 miljonini,» lausus välisminister Paet.
Praegused tingimused võimaldavad ainult 72 protsenti lastest saada mingitki kooliharidust, eriti suur lõhe on poiste ja tüdrukute koolihariduse kättesaadavusel. «On selge, et ümberasunud ja kodudesse naasnud inimesed vajavad rahvusvahelist abi toimetulekuks,» lisas Paet.
ÜRO põgenike ülemkomissari büroo (UNHCR) projekti eesmärk on võimaldada Lõuna-Sudaanis alghariduse võimalikult paljudele lastele. Lisaks on praegused õppimiskohad ülerahvastatud, keskmiselt õpib ühes klassis 129 õpilast, mõnes veelgi rohkem. Õppetingimuste normaliseerimiseks on kiiresti vaja juurde luua koole, koolitada õpetajaid ning muretseda õppematerjale.
Sudaan on 1983. aastast alates kestnud ja kaks miljonit elu nõudnud sõja tagajärjel üks vaesemaid riike maailmas. Sudaani humanitaarabi vajadused on mitmes riigi piirkonnas suured - elanikel napib toitu ja joogivett, haridus- ja tervishoiusüsteem on puudulik. Eesti on toetanud humanitaarolukorra parandamist Sudaanis alates 2004. aastast.