Parlamendisaadikud andsid valusa hoobi linnapanga pihta: Savisaare hämar pärand, kurb ja absurdne äri (5)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Remo Holsmer, Andres Ammas ja Kalvi Kõva
Remo Holsmer, Andres Ammas ja Kalvi Kõva Foto: Kollaaž

Eesti Ühistupanga tegevus on kurb ja absurdne ning tuleb kiiremas korras ära lõpetada, leiab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Remo Holsmer. Kriitikanooltega ei jää kitsiks ka Andres Ammas ja Kalvi Kõva. 

Tänane Postimees kirjutab, kuidas Tallinna linna loodud Ühistupank hakkas välja laenama 6,3 miljoni suurust omakapitali, mis on valdavalt Tallinna maksumaksjate raha.

Samuti on murekohaks, et pank on alustanud oma põhitegevust ilma asjakohase litsentsita. «Ilma litsentsita pank on hakanud välja andma laene, kus riskid on 100% maksumaksja õlgadel. See on ühtviisi kurb ja absurdne olukord. Eestis on toimiv finantsteenuste turg ning Reformierakonna arvates tuleb taoline eksperiment maksumaksja rahaga kiiremas korras lõpetada,» selgitas Holsmer. 

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees märkis, et finantsinspektsioon pole pangale tegevuslitsentsi väljastanud ja sellega on ka hinnang sellele eksperimendile antud. «Seda, kas antud tegevus on kriminaalne, peavad hindama õiguskaitseorganid.»

Holsmer märkis, et Taavi Aas ega Keskerakond pole suutnud lahti öelda ühestki Savisaare poolt loodud rumalusest pealinnas ning maksumaksja raha põletatakse silmi pilgutamata edasi. «Ilma litsentsita Ühistupanka on Tallinna linn aastate jooksul suunanud 13 miljonit eurot Tallinna maksumaksja raha. See on linna kahe aasta lasteaedade investeeringute summa ja paneb Keskerakonna prioriteedid päris hästi paika. Kahjuks.» 

Teise näitena tõi Holsmer ka 0,7 miljoni euroga kahjumisse jäänud linnapoe. «Minu küsimus linnapeaks pürgivale Taavi Aasale on, kas ta oma rahaga teeks selliseid tehinguid? Ja kui vastus on ei, siis miks midagi ette ei võeta?» küsis Holsmer. 

Ammas: linn ei tohi olla sellistes ärides osaline

Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Andres Ammas Vabaerakonnast märkis, et on lubamatu, et mitte ainult laenudeks, vaid ka ühistupanga otsesteks kuludeks kasutatakse Tallinna maksumaksja raha. «Minu hinnangul on see maksumaksja raha raiskamine ja praegune linnavalitsus peaks selle eest isiklikult vastutama.»

Ammas selgitas, et omavalitsus võib asutada ühinguid ja teha ka sissemakseid, kuid omavalitsuse eesmärk ei ole tegelda riskantse äritegevusega nagu pangandus, eriti veel olukorras, kus finantsinspektsioon ei anna selleks tegevusluba. «Tallinna maksumaksjad on sellesse poliitmasinasse pannud miljoneid raha, kuid üldkoosolekul on neil ainult üks hääl. Sisuliselt on maksumaksja raha antud teiste inimeste meelevalda.»

«Linn ei tohi sellistes ärides olla osaline, sest ega ühistu või pank saagi igast ärilisest otsusest avalikkust informeerida – läbipaistmatus on paratamatu,» märkis Ammas, lisades, et avalikku raha ei tohi paigutada riskantsetesse projektidesse. Kogu ühistupanka sissemakstud raha ja selle rajamiseks tehtud kulusid loeb Ammas maksumaksja jaoks juba kaotatud ja raisatud rahaks. Tema ettepanek on järgmine: «Uuel valitaval linnavolikogul tuleks algatada menetlus see raha tagasi saada ja puudujäänud osa otsuse teinud linnavalitsuse ja –volikogu liikmetelt sisse nõuda.»

Ammas selgitas, et laenu andmine juriidilistele isikutele ei ole seadusega keelatud ega nõua eraldi tegevusluba. Tegevusluba on vajalik tarbijatele laenude andmiseks ning elanikkonnalt deposiitide kaasamiseks – tegutsemiseks pangana. «Formaalselt võib-olla seadust ei rikuta, kuid kogu selle panga asjaajamine on selgelt eksitav. Kuna äritegevuseks kasutatakse sisuliselt maksumaksja raha, siis võib ju irooniliselt küsida, miks Tallinna linn ise neid laene välja ei anna?»

Vabaerakondlase sõnul peaks õiguskaitseorganid oluliselt rohkem pöörama tähelepanu sellele, mis toimub Tallinna linnavalitsuses ja volikogus. «Suur osa volikogu liikmetest on toiduaheldatud Keskerakonna juhtpoliitikute külge ja kõik volikogu otsused on sõltuvad toiduahela käsuliinidest, seetõttu on Tallinna volikogu praegu vaid üks kohutav grimass omavalitsuse heast juhtimisest.»

Kõva: Ühistupank on Savisaare hämar pärand 

«Niisama hämar nagu oli Ühistupanga loomine Tallinna linna taganttõukamisel, on hämar ka selle praegune asjaajamine,» märkis sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees, riigikogu rahanduskomisjoni liige Kalvi Kõva. 

Ta lisas, et kui muidu on ühistuline tegevus oluline ja edasiviiv, siis Ühistupank on Edgar Savisaare pärand, mille elushoidmisega praegune linnavõim millegipärast jätkab. Linnavõimu taandumine Ühistupangast oleks tema sõnul täiesti loomulik, põhjendatud ja õige. «Aga ei: kuigi keegi ei suuda enam põhjendada, miks Ühistupanka vaja on, tiksub see edasi hoolimata suurest ebakõlast sinna pandud Tallinna linnaraha hulga ja linna hääle kaalul tegelikul kaasa rääkimisel,» märkis Kõva. 

​2014. aasta varakevadel teatas Ühistupanga loomisest tollane Tallinna linnapea Edgar Savisaar. «Arvelduste teostajatele jaoks oleks see tõeline säästupank, mis muudaks ka üldist suhtumist finantssektoris. Ühistupank võimaldab toetada Eesti majandust ja pakub klientidele kasulikke lahendusi,» ütles Savisaar. «Ühistupanga loomisega peaks lisaks teenuste klientidele odavamaks muutumisele vähenema ka raha Eestist väljaviimine. Seega ei kaoks pangateenustest tekkiv ressurss välispankade kasumitesse ja välismaistesse fondidesse, see raha jääks eesti majanduse arendamiseks.»

«Ühistupanga asutamise vajadus tuleneb tänasest olukorrast Eesti pangandusturul,» ütles siis abilinnapeana ametis olnud Taavi Aas. «Eestis tegutsevad pangad on tootluselt Euroopas esikohal. Eestis on pankade keskmine tootlus 14% omakapitalist, seevastu näiteks Lätis 6%, Taanis 2% ja Saksamaal 1,1%.»

Aas nentis, et seega on ühistupanga loomiseks olemas nii võimalus kui vajadus. Kohalike inimeste, ettevõtjate ja munitsipaalasutuste huvides tegutsev ühistupank arendaks ka kodanikuühiskonda. «Ühistupank võimaldab hoida Eesti majanduses suuri rahalisi summasid, mis seni kehtiva tava kohaselt makstakse välja välisriikides asuvatele kommertspankade omanikele,» selgitas Aas pressiteates.

Loe täispikka lugu sellest, kuidas Tallinna pank jagab välja maksumaksja raha SIIT

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles