Kuigi Prantsuse fregatt Courbet, millele järgmine Eesti laevakaitsemeeskond esialgsete kavade kohaselt pidi minema, jäi Liibüa kriisi tõttu Vahemerre pidama, saadetakse eestlased siiski täna piraadimissioonile.
Uued laevakaitsjad loodavad ka ise kahtlasi paate kontrollida
27. aprill 2011, 17:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Tallinnas mereväe staabi- ja toetuslaevalt Admiral Pitka pidulikult Adeni lahele Euroopa Liidu piraatlusvastasele missioonile EUFOR Atalanta saadetav Eesti teine laevakaitsemeeskond alustab lendu Ida-Aafrika poole homme. Eritrea, Etioopia ja Somaalia vahele jäävas pisiriigis Djiboutis võtavad eestlasi sel korral vastu Prantsuse mereväelased, kelle alusele nad lähevad.
Laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Ivari Sarapuu tunnistas eile Postimehele, et veel pole selge, millisel laeval nende missioon algab, sest fregatt Courbet, millele nad pidid minema, jäi nüüd prantslaste riigisisese vajaduse tõttu Liibüasse. «Aga prantslased ütlesid, et neil on mingi laev seal olemas. See selgub lähipäevil,» märkis ta.
Sarapuu meeskond alustas väljaõpet tänavu 3. jaanuaril. «Inimesed tulid kokku avalduste põhjal, sooviavaldajaid oli nii mereväest kui väljastpoolt,» kirjeldas laevakaitsjate juht. Algul valiti välja 12 meest, et oleks ka väike varu. «Lõplik valik selgus suhteliselt lihtsalt – kaks tükki ei teinud teatud testi ära, kümme jäid,» selgitas ta.
Samas tegid ka kaks kõrvalejäetut väljaõppe lõpuni ja jäävad reservi. «Kui kellegagi peaks isegi missiooni keskel midagi juhtuma, on meil asendusmehed alati võtta,» ütles Sarapuu.
Eesti esimene, novembrist märtsini Adeni lahel teeninud laevakaitsemeeskond paiknes Saksa fregatil Hamburg. Küsimusele, kui palju võiks teenistus Prantsuse laeval erineda teenistusest sakslastega, vastas Sarapuu, et põhiline vahe on missiooni pikkus – kui eelmine rotatsioon kestis neli, siis nende oma kuus kuud. «Lahingureeglid on Atalantal ühtsed,» lausus Sarapuu.
Teiste võimalike erinevustena mainis ta laeval olemise reegleid ja tegutsemisprotseduure. «Need on igal riigil erinevad,» rääkis Sarapuu.
«Meie meeskonnas on lisaks laevakaitse põhivõimekusele ka veel sukeldumisvõimekus – meil on kolm tuukrit,» jätkas varem tuukrigrupi ülema ametit pidanud Sarapuu, kelle sõnul on prantslased sukeldumisvõimekust küsinud ka selleks, et kahtlasi laevu saaks lisaks seestpoolt kontrollimisele vajadusel üle vaadata ka vee alt.
Kuigi esimenegi Eesti laevakaitsemeeskond oli õppinud kahtlastele alustele pardumist, seda ülesannet nad sakslastega teenides siiski kordagi täita ei saanud. Ainsal korral, kui Hamburg kahtlast paati kontrollimas käis, tegi selle töö ära sakslaste oma pardumismeeskond ning eestlaste ülesandeks jäi vaid sõjalaeva enda kaitse sel ajal.
Küsimusele, kas sel korral võiks eestlastel tekkida ka võimalus ise kahtlast laeva üle vaatama minna, vastas Sarapuu: «Lootust on. Prantslased on n-ö aktiivsed sõjapidajad, võib-olla sealt tuleb midagi konkreetsemat.» Selleks anti laevakaitsemeeskonna juhi sõnul lootust ka möödunud nädalal, kui nende üksus käis Prantsusmaal väljaõppel.
«Me oleme deklareerinud ja näidanud, et oleme suhteliselt autonoomsed, et meil ei ole vaja lisajõude kaasa võtta – kui meid pannakse laevale, siis me saame hakkama,» lausus Sarapuu.
Laevakaitsemeeskonna prantsuse keele oskust aga iseloomustas Sarapuu sõnadega: «Mõnel mehel on taskuvestmik taskus, sealt mõned sõnad saab ta vaadata, aga tegelikult on null.»
«See on algusest peale välja öeldud, et meil ei ole prantsuse keelt üksuses,» lisas ta. «Ohvitseri tasemel peavad kõik prantslased oskama inglise keelt, iseasi, kuidas aru saab, aga allohvitseride ja madruste poolel võib-olla tuleb natuke miimikat mängu võtta.»
Mis piraatide heidutamist ja püüdmist puudutab, siis kui Eesti kaitseväe suurimal maaväemissioonil Afganistanis läheb just kevadel ja suvel olukord tulisemaks, siis Adeni lahes on asjad vastupidi. Piraadirünnakute statistika näitab, et suveperiood, kui meri on tormine, kulgeb rahulikumalt. «Aga teatud kohtades on seal tegemist ikkagi,» lisas Sarapuu.
«Piraatide kohalt võib öelda, et nad on oma tegevuse viinud põhja poole, rohkem isegi sinna Omaani suunas, seal põhja pool on ka meri rahulikum,» kirjeldas ta värskeimat infot laevakaitsemeeskonna vastase kohta.
Täna, kui merevägi saadab pidulikult välja teise laevakaitsemeeskonna, pole aga veel selge, kas Eesti jätkab ka edaspidi Atalanta piraadimissioonil. «Praegu lähtume riigikogu antud mandaadist osaleda kuni 31. detsembrini 2011,» selgitas eile mereväe teabeohvitser Kunnar Kukk. «Selle pikendamise otsuse kommentaar ei ole mereväe pädevus.»