Valga haiglas inimesi rünnanud mees tunnistati süüdimatuks ja saadeti sundravile

Helen Mihelson
, päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga haigla kolmandal korrusel asuva siseosakonna koridor. Ägestunud patsient alustas oma rünnakut siseosakonnast, kus pääses välja isolaatorpalatist.
Valga haigla kolmandal korrusel asuva siseosakonna koridor. Ägestunud patsient alustas oma rünnakut siseosakonnast, kus pääses välja isolaatorpalatist. Foto: Tiit Loim

Kevadel Valga haiglas märatsenud ja seeläbi 11 inimest vigastanud mees tunnistati kohtus süüdimatuks ja saadeti sundravile.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ründas mees Valga haiglas ravil olles seal viibinud haigla personali ja patsiente, lüües neid rusikate ning jalgadega. Kokku ründas ta kuut haigla personaliliiget, nelja patsienti ja ühte teda kinni pidama läinud politseinikku.

Süüdistuse järgi pani meessellega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise ning vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Ekspertiis tunnistas mehe vaimuhaigeks

Tartu maakohtu eilse määrusega lõpetati 57-aastase mehe suhtes kriminaalmenetlus ja talle kohaldati sundravi. Kohus leidis psühhiaatriaekspertiisile tuginedes, et ta ei saanud tegusid toime pannes nende keelatusest aru oma vaimuhaiguse tõttu. Mehe käitumine teo ajal oli täiesti ebaratsionaalne, kuna teiste inimeste ründamiseks ei olnud tal ühtegi ratsionaalselt seletatavat motiivi. 

Kohus kohaldas mehele ambulatoorset sundravi, mis tähendab seda, et tema ravi jätkub vabaduses ja ta peab alluma talle määratud raviplaanile. Kohus pidas äärmiselt oluliseks seda, et ta läks ise peagi pärast Valga haigla juhtumit vabatahtlikult ravile, olles seal mitu kuud.

Loe lisaks:

Karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on leitud, et olukordades, kus inimene on olnud vahetult pärast õigusvastase teo toimepanekut ravil, on tihtipeale paslikum ambulatoorse sundravi kohaldamine. Kohus leidis, et mees sooritas oma teod paljuski seetõttu, et ta ei võtnud korralikult ravimeid. Samas on nii ekspertiisiakti kui ka mehe enda ütluste järgi selgelt nähtuv, et tema haigus on ravitav ja ravimite abil kontrolli all hoitav.

Ravimeid võttes on olnud seadusekuulekas

Kuna ta on ligikaudu pool aastat ravile hästi allunud, on antud juhul ravirežiimist kinnipidamine kohtu hinnangul tõenäoline. Teo toimepanemisest möödunud aja jooksul on ta olnud seaduskuulekas. Samuti ei rünnanud ta kedagi ühegi esemega, vaid paljakäsi. Seega ei ole kohtu hinnangul tema ohtlikkus sedavõrd suur, et tuleks kohaldada statsionaarset psühhiaatrilist ravi koos vabaduse võtmisega. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin nõustub kohtu lahendiga kohaldada inimesi rünnanud mehe suhtes ambulatoorset sundravi. «Kuna kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus selgus, et süüdistatav on süüdimatu, tuleb ka prokuratuuri hinnangul tegeleda probleemi algsete põhjustega,» ütles Väin.

«See tähendab mehe suhtes sundravi kohaldamist ja kuna süüdistatav on asunud omal käel enda haigust ravima, ei ole temalt ravi ajaks vabaduse võtmine antud juhul vajalik,» lisas prokurör.

Raviasutus peab esitama kohtule viivitamatult taotluse ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarsega, kui inimese ohtlikkus endale või ühiskonnale on kasvanud, ta ei pea kinni raviga seotud nõuetest või kui tema allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks.

Eilne määrus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 10 päeva jooksul. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles