Prokurör soovis täna Harju maakohtus Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare kohtuprotsessil küsitleda tunnistajana Moonika Batrakovat, kes aga loobus ütluste andmisest.
Moonika Batrakova keeldus kohtus ütluste andmisest (1)
5. oktoober 2017, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasutan oma põhiseaduslikku õigust ja ei soovi ütluseid anda,» lausus Batrakova. Samamoodi oli ta käitunud ka kohtueelsel menetlusel.
Kohtualuse ehitusärimehe Aivar Tuulbergi kaitsja vandeadvokaat Indrek Leppik ütles, et süüdistusaktis pole ühtegi viidet antud tunnistajale ja seetõttu ei olekski olnud vajalik tema kuulamine.
Prokurör vaidles sellele vastu, märkides, et Batrakova on siiski süüdistuses mainitud, näiteks on Tuulberg linnavõimuga kontakti otsides suhelnud Batrakovaga.
Kultuurikatla nõukogu esimees: info pakkuja esitatud valeandmete kohta tuli Savisaarelt
Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher meenutas Savisaare protsessil tunnistusi andes, et sai Kultuurikatla nõukogu esimehena just Savisaarelt info selle kohta, et parimaks tunnistatud pakkuja on esitanud valeandmeid.
Vaher rääkis, et sai Savisaarelt kõne 2014. aastal, milles linnapea andis teada, et talle teadaolevalt on üks pakkuja esitanud valeandmeid. «Loomulikult edastasin selle info Kultuurikatla toonasele juhatuse esimehele Väino Sarnetile,» rääkis Vaher, rõhutades, et Savisaare kõne oli pelgalt informeeriv ja mingite korralduste saamist ta ei mäleta.
Küsimusele, kuidas Vaher suhtus Savisaare kõnesse, märkis Vaher, et võttis seda kui tavalist info edastust, mida tuleb kontrollida. «Oleks abilinnapea pöördunud, mõni kolleeg helistanud või ajakirjanik andnud vihje, oleksin seda ikkagi kontrollinud,» märkis Vaher.
Kultuurikatla hanke võitis esmalt Riito Ehitus, kelle hinnapakkumine oli aga ebapädevalt väike ja ettevõte langes välja. Seejärel tunnistati parimaks Antifire Tuleohutuslahenduste OÜ ja Tafrixi ühispakkumus. Selle peale tegi kaebuse ärimees Aivar Tuulbergi ettevõte Astlanda Ehitus, mille tulemusena kõrvaldatigi Antifire pakkumus ja võitjaks kuulutati Astlanda Ehitus. Nimelt selgus, et Tafrixi esitatud referentsid ei vastanud konkursil kehtestatud nõuetele.
Sarneti ja Vaheri tunnistused läksid lahku
Kui Kultuurikatla nõukogu esimees Kairi Vaher rääkis, et edastas Kultuurikatla juhatuse esimehele Väino Sarnetile vihje võidupakkuja Antifire pakkumuse ebapädevuse kohta, siis Sarnet seda eitas.
Sarnet meenutas, et Kultuurikatla renoveerimishankele tegid pakkumise Riito Ehitus, Antifire Tuleohutuslahenduste OÜ ja Tafrix ning Astlanda Ehitus ja Rand & Tuulberg. «Riito tegi madalaima pakkumise ja peagi selguski, et nad olid mõned osad pakkumisest välja jätnud. Seetõttu tunnistasime Riito pakkumise mittevastavaks ja parimaks pakkujaks kuulutati Antifire ja Tafrixi ühispakkumus,» rääkis Sarnet.
Tema sõnul oleks järgmine käik pidanud olema lepingu sõlmimine, kuid Astlanda vaidlustas viimasel päeval selle. Astlanda väitis, et Antifire esitatud referentsid ei vasta tõele, rääkis Sarnet, lisades, et selle järel tegid nad järelepärimise Antifirele. «Vastati paljasõnaliselt, et referentsid vastavad nõuetele, kuid me soovisime siiski konkreetsemaid andmeid, kuid vastust ei saanud,» selgitas Sarnet, miks Antifire pakkumus kõrvale lükati.
Sarneti sõnul jäi talle mulje, et Antifirel oli täiesti ükskõik, kuidas hankemenetlus edasi läheb. «Mingeid ettepanekuid meiega kohtuda ja läbi rääkida neilt ei tulnud,» meenutas Sarnet. Ta lisas, et Antifire oleks saanud pakkumuse mittekvalifitseerimist ka kohtus vaidlustada, kuid seda nad ei teinud.
Selles osas läks Sarneti jutt lahku Antifire juhatuse liikme Andrus Nurga omast, kes väitis kohtus, et nemad soovisid vägagi hankel edasi osaleda ja kõrvaleheitmine tundus neile ülekohtune. «Minu seisukoht oli selline, et tegemist polnud sisulise eksimusega, vaid pigem vormilisega. Meie arvamus oli see, et otsus pakkumuse tagasilükkamiseks oli ebaõiglane, kaotasime täiest korraliku hanke,» rääkis Nurga.
Ta lisas, et kuna nad ei näinud Kultuurikatla poolt enam mingit initsiatiivi koostöö jätkamiseks, siis rauges lõpuks ka Antifire aktiivsus. «Kaalusime ka vaidlustuse esitamist advokaadiga, kuid leidsime, et palju persperiivi poleks olnud. Ei näinud enam hanke korraldaja huvi meiega koostööd jätkata,» rääkis Nurga.
Sarneti tunnistus läks vastuollu ka Kultuurikatla nõukogu juhi Kairi Vaheri omaga. Küsimusele, kas Vaher andis talle vihje Antifire pakkumuse ebapädevuse kohta, vastas Sarnet, et ei ole. Samas oli Vaher eelnevalt kohtus tunnistanud, et sai Antifire pakkumuse asjus vihje Savisaarelt ja edastas selle Sarnetile. Sarnet kinnitas, et see ei vasta tõele. «Ma poleks selliseid suuniseid ülemuste poolt ka kuulanud,» ütles ta.
Küsimusele, kas kelleltki tuli korraldus eelistada Tuulbergi ettevõtet, vastas Sarnet eitavalt.
Süüdistus käsitleb Tuulbergi firma võitu Kultuurikatla hankel ebaseadusliku soodustusena, mida Savisaar vastutasuks altmäemaksu eest ärimehele võimaldas.