Seriaalirahva toitja

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fantaasiarikas: ülestõusmispüha puhul poetas Anu Kirju Koera kookide vahele tibusid.
Fantaasiarikas: ülestõusmispüha puhul poetas Anu Kirju Koera kookide vahele tibusid. Foto: Laura Oks

Pühapäev on kokk Anu Abro kõige töisem päev, sest siis tuleb tal süüa pakkuda nii «Õnne 13», «Kättemaksukontori» kui ka «Heeringas Veenuse õlal» teletiimile.

Koogid, mida näitlejad ja teletöötajad väga armastavad, tuleb ahjust välja võtta juba eelmisel õhtul, pühapäeva hommikul kell viis ärgates aga hakkab Anu kõigepealt usinasti võileibu vorpima. Seejärel keedab kohvi ja kakaod ning passib peale, millal naabrimees Jüri Jaanus, kes produktsioonifirmas BEC tegevprodutsendi ametit peab, kraamile järele tuleb.

See on aga pelgalt sissejuhatus, mille järel Anu asub oma 20-ruutmeetrises köögis suppi ja praadi vaaritama. Neid pakub ta seriaalimeeskondadele vaheldumisi: kes eelmisel võttepäeval sõi praadi, saab järgmisel suppi. Ainult «Heeringa» seltskond pidavat pidama enim võileibadest, eriti soolalõhevõileibadest.

Sama tööd on Anu teinud juba 14 aastat. Vahel üks, vahel koguni viis päeva nädalas. Mida rohkem seriaale, seda paremini naine elab. Peamiselt kodus tegutsemine sobib talle ideaalselt, sest 14-aastane invaliidist poeg Andres vajab hooldamist.

Kogu aeg siiski paigal püsida ei saa, vahepeal tuleb džiibile hääled sisse lüüa, suured toidutermosed peale laduda ja sõita sinna, kus võtted parajasti toimuvad. Õnneks pole seriaalirahvas toidu suhtes peps, gurmeeroogi nad ei oota ja ega vast tahagi.

Söövad ikka seda, mis kokaks õppinud Anul hüper-superhästi välja tuleb: ahjuliha, ahjukana, hapukoore-majoneesikaste, seljanka, frikadelli- või hernesupp. Ja kohupiimakook, mis ähvardab keele alla viia. «Keegi pole kunagi halvasti öelnud,» sõnab Anu tagasihoidlikult.

Seda teab ta ka, et Helgi Sallo armastab väga kooke ning et Luule Komissarov sööb ja kiidab kõike, mis ette antakse.
Harjumaalt Saustinõmme külast teele asunud Anu peatab Nissan Patroli Nõmmel Sihi tänaval, kus «Õnne 13» Alma korteris toimuvat salvestatakse.

«Teeme ühe stseeni veel,» teatatakse talle telefonitsi. Mis tähendab, et lõunapaus lükkub kavandatust pool tundi edasi. Mis seal ikka – frikadellisupp 20-liitrises termoses niipea ei hangu.

Kuna kevadilm on muinasjutuliselt ilus, seab kokatädi vahepeal väljas koore, leiva ja muu vajaliku valmis. Eramut valvav tohutu hundikoer Reks ilmutab toidulõhnade peale elavnemise märke, ent taandub söögiplatsilt pettunult silmi volksutades, kui auravat suppi täis termose kaas tema nina ees kinni kolksatab.

Esimesena väljub majast Helgi Sallo, ja selgub, et Anul oli õigus – supist näitlejanna seekord keeldub, ent Kirju Koera kook meelitab ta ometigi laua juurde. Tema partneriks olnud Maarja Jakobson isuäratavast leemest ära ei ütle.

Anu ei malda suvelgi puhata, sest siis hakatakse «Kättemaksukontori» uut hooaega salvestama. «Olen õnnega koos,» tunnistab ta, «lapse tõttu ei saaks ma ju endale «päris» töökohta lubada.»
Juba kiirustabki ta telemaja poole, et seal «Kättemaksukontori» tegelastele kartuliputru ja chilli con carne’i pakkuda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles