Tudengite praktika: mõttetud ülesanded või hea erialane kogemus?

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ülikoolide enamikest õppekavadest moodustab ühe osa kohustuslik praktika, millest tudengid enamasti ammutavad vajalikke erialaseid kogemusi, vahel võib praktika aga jääda lihtsalt oma aja «äraistumiseks».

Enamik noortest, kellega Postimees.ee praktika teemal rääkis, jäid nii organisatsiooni kui oma tehtuga rahule: nii õnnestus noortel teha jõukohaseid erialaseid ülesandeid, koguda materjali lõputöö jaoks ja nii mõnelgi leida töökoht hiljem samas ettevõttes või vähemasti kasutada saadud praktikakogemust hea lävepakuna tulevase töö leidmisel mõnes teises organisatsioonis.

Õnneks küll tunduvalt vähem, aga siiski leidub ka neid, kellele praktika jäi lihtsalt mahavisatud ajaks. «Absoluutselt mitte midagi erialast ma sellest praktikast ei saanud,» meenutab ühes logistikaettevõttes kuuajasel praktikal olnud Tiina (täisnimi toimetusele teada). Põhiliselt anti talle lugeda kaustu regulatsioonidega, mis korraldavad ettevõtte tööd. «Korra sain ka trükimasinaga töötada,» täpsustab Tiina muheledes. Kui ta avaldas soovi veel tööülesandeid saada, lubati tal vaadata, kuidas teised töötajad klientidega suhtlevad. «Eks ma siis vaatasin ja muul ajal olin lihtsalt MSNis ja kirjutasin kirju.»

Ka Avel (täisnimi toimetusele teada) ei läinud praktikaga kuigi hästi: kuuajane praktika ühes riigiasutuses osutus kahenädalaseks poolikute tööpäevadega lihtsate ülesannete täitmiseks. «Põhiliselt sisestasin andmeid arvutisse, lisaks sellele leiti, et olen vajalik ka dokumentide skaneerija ja paljundajana. Poole päeva pealt saadeti mind siis koju ja kui kaks nädalat olid läbi saanud, leiti, et nüüd on kõik mu tööülesanded ilusti tehtud ja ülejäänud kaks nädalat jäävad vabaks.»

Osapoolte ootused olgu selged

Tallinna Ülikooli (TLÜ) pressiesindaja Maiki Voore tunnistas, et ka TLÜni on jõudnud tagasisidet, mille kohaselt ei osatud praktikanti rakendada ja juhendada või kasutati teda pigem otstarbetute ülesannete täitmiseks. Ülikool võtab sellelaadset tagasisidet tema sõnul väga tõsiselt.

«Aja jooksul on instituutidesse ikka jõudnud infot, missugused asutused otsivadki n-ö kohvikeetjaid-sekretäre ning sellest teavitatakse ka tudengeid ja soovitatakse pigem teisi praktikakohti.»

Maiki Voore rõhutas, et praktika õnnestumisele saab tudeng omalt poolt palju kaasa aidata, väljendades võimalikult konkreetselt oma ootusi praktika suhtes.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer nentis, et kõikide osapoolte rahuloluks tuleks praktikat paremini korraldada. «Kool, organisatsioon ja tudeng peavad hästi teadma, mis on praktika roll – need kolm osapoolt peaks ise need reeglid välja töötama. Kindlasti peaks olema kirjas, milliseid pädevusi ja oskusi see praktika tudengis arendab,» leiab Mälzer.

Ta osutas, et praktikat pakkuv organisatsioon peaks suutma oma tööd korraldada nii, et üliõpilasel oleks võimalik saada vajalikud oskused ja teadmised. Kool peab aga juhendama praktikale minejat ja vastuvõtvat organisatsiooni ning jälgima, kas praktika täitis oma eesmärki.

«Praktikant ei ole tasuta tööjõud ja praktika eesmärk ei ole lihtsalt töökogemuse saamine kusagil organisatsioonis, vaid see on üks õppimise vorm, millel on väga selged eesmärgid,» lisas Mälzer.

Praxise uuringus «Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses» on samuti välja toodud, et praktika täpsem sisu ja eesmärgid tuleks üle vaadata, samuti peaks ülikool võtma suurema vastutuse praktika korraldamises.

«Praktika näol peaks tegemist olema võimalusega omandada erialast töökogemust, mis omab väärtust ka ülikooli lõpetanu tööturule sisenemisel,» lisatakse uuringus.

Ka tudengid võiksid olla osavõtlikumad

Kui praktika peakski ebaõnnestuma, ei saa alati süüdistada vaid ettevõtet või kooli – näiteks tööportaali CV Keskus turundusjuht Laura Tammeorg osutab, et paljud tudengid suhtuvad praktika läbimisse pealiskaudselt, kuigi edukas praktika võib tähendada töökoha saamist samas ettevõttes.

«Oleme suhelnud sel teemal paljude ettevõtete juhtide ning ülikoolide õppejõududega ning on levinud arvamus, et paljud õpilased suhtuvad praktika läbimise kohustusse pealiskaudselt. Pigem on see neile etapp, mis tarvis läbida, et ülikooli diplom saada,» selgitas Tammeorg Postimees.ee’le.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles