Lisaks malevatööle võtavad mitmed ettevõtted hooajalistele töödele või suviste puhkuste asendajateks ka koolinoori, kuid masueelne tööpakkumiste hulk pole veel taastunud.
Noortele terendab koos suvega võimalus taskuraha teenida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjastusel Grenader on Tallinna vanalinna tänavatel üheksa Eestimaad tutvustavate postkaartide ja raamatute müügikohta, kuhu võetakse müüjateks kokku umbes paarkümmend noort. Suviste töötajate otsing on juba alanud. Kirjastuse müügijuht Kristina Grepp ütles, et huvi nende töökohtade vastu suur. «Juba praegu on paarkümmend avaldust esitatud. Palju on neid, kes on varasematel suvedel käinud ja tahavad tagasi.» Mõned käivad juba neljandat aastat järjest.
Postkaartide müüjalt eeldatakse lisaks müügitööle ka linnatundmist, sest turistid küsivad müügipunktidest ka infot. «Küsitakse teed, kaarti, kuidas kuskile pääseb… Koostöös linnaga müüme ka TallinCardi, millega pääseb muuseumidesse, nii et teenindajad peavad oskama ka rääkida, kus mingi muuseum asub,» rääkis Grepp. Enne tööleasumist läbivad müüjad TallinnCardi koolituse, kuid tööle soovijate teadmisi testib ka ettevõte ise.
Tööle võetakse koolinoori alates 14-aastast kuni päris täiskasvanuteni ja teenimisvõimalused sõltuvad täiesti noorest endast – kui palju nad on nõus tööl käima ja kui palju kaupa müüvad. «Mõned tahavad vaid kaks-kolm päeva nädalas käia, et saaks ka suveaega nautida. Kindlat tunnitasu ei ole, nad saavad oma müükidelt protsendi,» lausus Grepp. Tema sõnul on varasematel aastatel ulatunud kuuteenistused 2000-8000 kroonini.
Poodi saalitöötajaks
Noori palkavad suviseks müügi tippajaks ja ühtlasi töötajate puhkuste asendusperioodiks ka suured kauplusteketid, näiteks Selver ja Maxima.
«Võtame kindlasti noori tööle kõikidesse kauplustesse üle Eesti. Eriti ootame noori suvel regioonides nagu Pärnu ja Lõuna- Eesti,» sõnas Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid. Kokku pakub Maxima kett tööd umbes 150 noorele.
Selver palkab puhkusteperioodiks suveabilisi igal aastal. «Eelkõige võetakse abilisi nendesse poodidesse, mis asuvad eestlaste seas populaarsetes puhkuse- ja rannapiirkondades,» sõnas Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. Kui palju abijõudu kokku palgatakse, on tema sõnul praegu veel vara öelda, aga kindlasti tähendab see kümneid inimesi.
«Suveabilisi võtame enamasti saaliteenindaja ametikohale, aga on ka teisi töölõike, kus täiendust vajame. Tasu on võrreldav alustava uue töötaja palgatasemega sellel ametikohal,» lisas Vilu.
Noored ka veel passiivsed
Tallinna noorte infokeskus koondab kõik nendeni jõudnud noortele mõeldud tööpakkumised portaali taskuraha.info. «Praeguse seisuga on seal viis pakkumist. Tavaliselt on neid rohkem, aga üldiselt tööandjad reageerivad mai alguses või keskpaigas, siis tuleb suviseid pakkumisi enam,» sõnas keskuse infojuht Marve Kadastik.
Noortele pakutakse peamiselt giiditööd, flaierite jagamist, ajalehtede müüki. «Üldiselt tahavadki noored rohkem hooajatööd, et umbes kuu aega väikest taskuraha teenida,» lisas Kadastik.
Noortegi huvi suviste töökohtade vastu on veel tagasihoidlik, nädala jooksul on infokeskuses tehtud vaid paar sellist päringut.
«Võib öelda, et noortele pakutavaid võimalusi on vähem kui enne majanduslangust, siis oli meil kohe selline eraldi kaust, mida noored said ise vaadata,» rääkis ta. «Aga infokeskusest võib alati läbi tulla, infotöötaja aitab koos otsida pakkumisi, mõned on praegu ka venekeelsed.»
Malevatöö hoopis erinev
Noored saavad tööd ka õpilasmalevas. Sihtasutus Õpilasmalev on valmis selleks suveks tööle panema umbes 900 noort, neist enam kui 500 saadetakse maakohtadesse, alla 400 jääb tööle linna. Ka maleval on tööandjate leidmisega tänavu raske - praegu aga on umbes paarisaja lapse jagu töökohti puudu, peamiselt just linnas.
Õpilasmaleva juht Oliver Jakobson märkis, et malevatöö erinevus lihtsalt suvetööst on üüratu. «Üks asi on minna hommikul tööle ja tulla õhtul koju. Teine asi, kui sellega kaasnevad malevategevused. Maleva kontseptsioon näeb ju ette peale töö ka paljude muude sotsiaalsete oskuste ja kogemuse arendamist. Muidugi meie prioriteet on anda noortele tööharjumust, aga lisaks saavad nad omaealistega suhelda teistsuguses keskkonnas kui kool ja kodu – nad peavad õppima ka töövälisel ajal teistega arvestama: neil on ühine majapidamine, ühised võimalused. See annab iseseisvumiseks kindlasti suure tõuke,» kirjeldas Jakobson.
Töö linnamalevas on reeglina ette nähtud noorematele, 13-14 aastastele, kes töötavad neli tundi päevas. «Nende päevakava on natuke linnalaagri moodi. Teevad hommikul töö ära, söövad koos lõunat ja jätkub ühistegevus, mis on kas harivam või mänguline,» rääkis maleva juht. «Seal on see iseseisvumise aspekt väiksem, kuid koos töötamise ja tegemise rõõm samasugune. Seal saavad nad esmamulje malevast, see on ettevalmistavam rühm.»