Kuigi suvel avaldatud aruanne väidab, et mõnedes riigiasutustes teenivad mehed ja naised kuni veerandi võrra erinevat töötasu, kinnitavad nende esindajad, et võrreldud on võrdlematut ja töötaja sugu palganumbrit kuidagi ei mõjuta.
Graafik: sooline palgalõhe kimbutab riigiametnikke, suurim vahe on päästeametis
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
12. oktoober 2017, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis avaldatud avaliku teenistuse 2016. aasta aruandest selgub, et riigiasutustes töötavad naised teenivad tunnis keskmiselt üheksa protsenti vähem kui mehed. Teisiti öeldes, kui mees teenib ühe euro, siis naine 91 senti.
«Võrdsuspoliitika elluviimisel peab avalik teenistus olema teenäitaja,» sõnas teisipäeval riigikogus aruannet tutvustanud riigihalduse minister Jaak Aab. Ta lisas, et võrreldes Eesti üldise soolise palgalõhega on see vahe enam kui poole väiksem. Nimelt oli eelmisel aastal Statistikaameti andmeil sooline palgalõhe Eestis tervikuna 20,9 portsenti.
Samas ei kirjelda üldine palgalõhe tegelikku olukorda, sest see ei arvesta töötajate vastutust ja tegevusala. Parema ülevaate aitab saada palgalõhe horisontaalne võrdlus, mis näitab sarnase vastutustasandiga meeste ja naiste keskmise kuupalga erinevust.
Analüüsist selgus, et suurim horisontaalne palgalõhe esineb riigiasutustes algtaseme spetsialistide vastutustasandil. Seal teenivad mehed 17,7 protsenti rohkem. Aruanne toob selle osalise põhjusena esile, et meestöötajatele maksti rohkem lisatasusid valve- ja ööaja ning riigipühadel tehtava töö eest. Ilma nendeta oleks palgalõhe neli protsenti väiksem.
Kuid mitte kõikides riigiasutustes ei ole keskmine tunnitasu meeste kasuks. Näiteks selgub aruandest, et Päästeametis kõrgema spetsialistina töötavad naised teenivad meestest koguni 29,4 protsenti rohkem. Samal tasemel töötavatel naistel on meeskolleegidest suurem teenistus veel mitmes teiseski riigiasutuses.
Erinevus meeste ja naiste sissetulekus praktiliselt puudub lihttööliste seas. Ka algtaseme spetsialistidel on soost tulenev palgalõhe väiksem kui kõrgematel tasemetel.
Ent horisontaalse soolise palgalõhe analüüsil on ka omad puudused. Kuna selle arvutamisel ei võeta arvesse töötajate tegevusvaldkonda, ei saa selle põhjal kinnitada, et mehed ja naised tõepoolest sama töö eest erinevat tasu saavad. Selleks tuleks eraldi vaadata ka iga asutuse tööd ja töötasu iseloomustavaid andmeid. Seda avaliku teenistuse aruandes tehtud ei ole.
Näiteks väidab analüüsi, et justiitsministeeriumis kõrgema spetsialistina töötavad mehed teenivad tunnis pea veerandi võrra suuremat tasu. Ministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels selgitas palgalõhet sellega, et antud grupis on analüüsis arvestatud nii spetsiifilist kompetentsi nõudvaid ametikohti kui ka olemuselt pigem toetava iseloomuga töid, näiteks sekretäri-, info- ja dokumendihalduse tööd ning toimetamist ja keelelist korrektuuri. Turuhinnast tulenevalt ongi neil ametikohtadel erineva tasu.
Sama selgitust palgalõhele kasutasid ka statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots ja muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Madle Lippus. «Koos muinsuskaitsetööd korraldavate inimestega on kõrgemateks spetsialistideks ka näiteks kaks meessoost inseneri, kelle palgataseme tingib pigem konkurentsisituatsioon tööjõuturul, kui võrreldavus kolleegidega,» ütles Lippus. Ta täpsustas sedagi, et inseneridena on varem töötanud ka naised ning selle ametikoha täitmisel ei ole sugu määrav.
Erinevust tingib Otsa sõnul veel seegi, et statistikaametis on kõrgemate spetsialistidena palgal kümme korda vähem mehi kui naisi. Ots selgitas, et mehed töötavad eranditult statistikavaldkonna spetsialistidega, naised see-eest on jagunenud väga erinevate tegevusvaldkondade peale. Nende hulgas on ka palgaturul kõrgemini tasustatavaid töid, mis tingibki aruandes kajastuva palgalõhe.
Samas situatsioonis on päästeamet, kus aruande järgi on kõrgema astme spetsialistide palgalõhe suurim. Kuigi naisi on selles grupis ainult 4,8 protsenti, on nende tunnitasu meeste omast oluliselt suurem. Lõhe tekib sellest, et võrdlusesse on kaasatud nii juhtivinspektorid kui päästjad, selgitas päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg. Ta lisas, et paljud naised töötavad juhtivinspektoritena, kuid kahjuks on päästjate palgad võrreldes inspektorite omadega väiksemad.
Ka tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski kinnitas Postimehele, et töötaja sool ei ole tähtsust, vaid et palga suurus lähtub töötaja kvalifikatsioonist, konkreetsetest ülesannetest ja vastutusest. Veel juhtis Turetski tähelepanu, et horisontaalse palgalõhe arvestamisel ei võta arvesse näiteks katseaega ega teisi tegureid, mis palganumbrit mõjutavad.