Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul on Eestis kohati haridushoonetesse üle investeeritud ja osad on majad liiga uhkeks ja kulukaks läinud.
Aaviksoo: haridushooned on kohati liiga uhked ja kulukad
29. aprill 2011, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame investeeringute tegemise juures võib-olla rohkem vaatama, kui jätkusuutlikud need on,» rääkis Aaviksoo. «Uued ilusad majad nõuavad paljudel juhtudel suuremaid kulutusi käigushoidmiseks. Ehitamise soov on suur, aga laste arv ei ole meil kasvanud, vaid pigem kahanenud. Mul on kohati mulje, et me oleme üle investeerinud infrastruktuuri,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aaviksoo intervjuus BNSile.
Haridusminister tõdes, et tänapäevased ilusad hooned söövad ära Eesti riigi nappe ressursse.
Kas õppehooned peavad olema ilusad?
«Me peame mõtlema, kas õppehooned peavad olema kõige ilusamad hooned maailmas. Teinekord on napimate vahenditega võimalik saavutada õppehoone seisukohalt paremaid tulemusi. See puudutab ka kõrgkoolide rajatisi ja teadusasutusi. See on koht, kus tark peremees vaatab kõigepealt, kas peahoone ei ole liiga uhkeks läinud,» märkis Aaviksoo.
Ta ei toonud konkreetseid näiteid liiga kulukaks läinud hoonete kohta. Aaviksoo sõnul ei oska ta selles valguses hinnata ka Kunstiakadeemia uut peahoonet, mille ehitus Tallinna kesklinnas peagi algama peaks.
«Seda on väga raske öelda, ma ei ole vaadanud nende numbrite taha. Uue hoone ehitamise plaanid Kunstiakadeemial on, vana maja enam ei ole ja kõrgkool on praegu linna peal laiali. Eks ma olen pildi pealt seda hoonet näinud, mis kindlasti arhitektuurselt on väga pilkupüüdev. Aga kuidas see raha kokku saadakse, mul täna selgust ei ole. Sellega tuleb tõenäoliselt üsna peatselt tegelema hakata,» nentis ta.
Paljude koolimajade pärast piinlik
Aaviksoo tõdes, et Eestis on palju ka selliseid koolimajasid, mille pärast on häbi ja piinlik ja mis vajaksid kordategemiseks raha.
«Võib-olla on kohalikud omavalitsused oma koolide eest natuke rohkem hoolt kandnud kui riik oma koolide eest. Kutseõppeasutused on riigi toel üsna hästi välja arendatud ja varustatud ka tehnoloogiaga,» rääkis Aaviksoo.
«Aga meil on väga palju asutusi, mis ei vasta mitte mingisugustele tänapäevastele standarditele. Näiteks riigikoolide osas on erivajadustega laste koolid halvas seisukorras,» tõdes ta.