Välisminister Sven Mikser tunnistab, et ministeeriumi esimene Kataloonia-teemaline avaldus oleks pidanud lühidalt peatuma ka referendumil aset leidnud vägivallal.
Mikser tunnistab viga: ministeeriumi avaldus oleks pidanud peatuma ka Kataloonia vägivallal (9)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. oktoober 2017, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabaerakondlase Andres Ammase sõnul olid paljud inimesed nördinud, et meie välisministeeriumi esimene avaldus oli anonüümne pressiteade, mis ei sisaldanud endas hinnangut vägivallale Kataloonia iseseisvusreferendumil.
Välisminister Mikser(SDE) sõnas, et ministeeriumi avaldused ei ole kunagi anonüümsed, vaid on alati varustatud ka avalduse edastaja nime ja kontaktandmetega. Ja see, et avaldusi teeb institutsiooni nimel kas esindaja või pressiesindaja, on tavapärane praktika.
«Ma püüan alati järgida põhimõtet, et kui oled teinud midagi, mida oleks saanud või pidanud tegema paremini, siis on mõistlik seda möönda. Kuigi välisministeeriumi kõige esimene avaldus tol pühapäevasel päeval oli tehtud vastusena meediapäringutele, mis käsitlesid Eesti suhtumist referendumi läbiviimisse ja selle võimalike tulemuste alusel tehtavatesse otsustesse, siis vaatamata sellele, jah, kindlasti, oleks võinud ja isegi pidanud ka selles avalduses sisalduma viide aset leidnud vägivaldsetele intsidentidele,» ütles Mikser riigikogu infotunnis.
Ammas uuris ministrilt ka seda, kas Eesti oleks valmis katalaanide ja Madridi läbirääkimistel vahendaja rollis olema. Mikseri sõnul saab selline asi toimuda vaid Hispaania nõusolekul ja soovil. Seni aga on keskvalitsus väga selgelt ja ühemõtteliselt öelnud, et ei soovi välist vahendustegevust.
Välisministeerium teatas Kataloonia iseseisvusreferendumi õhtul, et Eesti toetab Hispaania suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
«Oluline on, et kõik siseriiklikud küsimused lahendatakse kooskõlas Hispaania seadustega. Hispaania peab demokraatliku õigusriigina loomulikult tagama oma seaduste täitmise,» märgitakse välisministeeriumi pressiteates. «Loodame aga, et täna vallandunud pinged ei jää kestma ning edaspidi liigutakse dialoogi ja vastastikuse mõistmise suunas,» teatas ministeerium. See, et ministeerium ei mõistnud hukka referendumil aset leidnud vägivalda, leidis üksjagu kriitikat.