Pärast välisülikooli lõpetamist plaanib kindlalt Eestisse naasta vaid pool 1216 noorest, kes vastas välismaal õppimisvõimaluste tutvustamisega tegeleva mittetulundusühingu Dream Foundation küsimustikule. 32 protsenti vastajatest peab Eestisse naasmist väga ebatõenäoliseks.
Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 korraldatud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumiastme ja kutsekooli õpilase arvamuse, teatas mittetulundusühingu meediaesindaja.
46 protsenti vastanutest plaanib pärast õpingute lõpetamist Eestisse tagasi tulla, kuid ligi 32 protsenti peab seda väga ebatõenäoliseks. Kahevahel oleval seisukohal on aga 20 protsenti noortest, kes ei ole oma meelestatust antud küsimuses kujundanud. «Kuna on näha, et Eestisse naasmisesse ei olda väga positiivselt meelestatud, peab Eesti riik lähitulevikus mõtlema aktiivsemalt sellele, kuidas tagada ambitsioonikatele noortele nende haridusele vastavad võimalused kodumaal,» nentis Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa.
Välismaise kõrghariduse vastu tundsid küsimustikule vastanud väga suurt huvi. Uuringu tulemusena soovib üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.
«Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust välismaale õppimamineku suhtes,» sõnab Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peab 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastamisvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist.
Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine vastanuid eriti ei mõjuta.
Peamised põhjused, miks soovitakse välismaale õppima minna, on seotud uue ja huvitava kogemuse saamise ja silmaringi laiendamisega. 28 protsenti vastanutest leidis, et välisülikoolis õppimine tagab neile kvaliteetsema hariduse ja eelise Eesti tööturul. Visamaa hinnangul on positiivne see, et Eesti noored ei lahku välisülikoolidesse mitte Eesti hariduse kvaliteedi tõttu, vaid hoopis soovist tuua oma ellu põnevust, näha maailma ja praktiseerida võõrkeeli.
Ingliskeelsed maad
Noorte nimetatud 43 sihtriigi seast olid peamised, kuhu kõrgharidust omandama suundutakse, Inglismaa ja USA kui emakeelena inglise keelt kõnelevad riigid. Samuti pooldati Saksamaad, Taanit, Hispaaniat, Rootsit ning Hollandit. Esikümnesse kuulusid 9. kohaga ka Austraalia ja 10. kohaga Soome. «Enam pooldatakse just inglise keelt kui rahvusvahelist emakeelt kõnelevaid riike. Samuti vaatavad palju ka Taani, Rootsi ja Soome poole, kus kõrgharidus on tasuta,» märkis Visamaa ning lisas, et eksootilisemate sihtkohtadena nimetati muuhulgas Sierra Leonet, Indiat, Uus-Meremaad ja Islandit.
Populaarsemateks erialavalikuteks olid majandus ja disaini eriala. Kolmanda suunana nimetati kunsti. Neljandale kohale tuli juura/õigusteaduse eriala. Huvi tunti ka meditsiini, psühholoogia, IT, arhitektuuri, ärinduse ja keelte õppimise vastu.