Politsei- ja piirivalveameti eurokoostöö juht Helen Neider-Veerme ütles Vikerraadio uudistele, et Põhjamaade kolleegid ei ole Eesti politseilt piirikontrolli ajutist kehtestamist palunud.
Politsei: meie poole pole Põhjamaade kolleegid pöördunud
3. mai 2011, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piirikontrolli taaskehtestamine on võimalik juhul, kui tekib tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule,» rääkis Neider-Veerme Postimees.ee'le.
Piirikontrolli taaskehtestamisest tuleb teavitada kõiki teisi Schengeni leppega liitunud riike ja Euroopa Komisjoni. Neider-Veerme selgitas, et üldiselt tehakse seda konsultatsioonimenetluses.
Ta täpsustas, et konkreetne riik ei saa kehtestada piirikontrolli mis tahes teise riigi kodanikele eraldi. Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine eeldab piirikontrolli kehtestamist kõikidele riiki saabuvatele piiriületajatele.
«Antud juhul kuulub Norra riigis valitseva olukorra hindamine ja selle põhjal võimaliku ajutise piirikontrolli taaskehtestamine Norra riigi pädevusse,» lisas ta.
Täna ilmus Norra portaalis VG Nett artikkel, kus Põhjamaade politsei esindajad kutsuvad üles Schengeni lepingut ümber vaatama ja kehtestama Balti riikide piiridel passikontrolli, kuivõrd suure osa kuritegudest Skandinaavias panevad toime Balti riikide elanikud.
«Me ei saa enam sellises olukorras elada. Kui Balti riigid ei tee midagi, et kuritegevusega võidelda, tuleb tõsiselt mõelda Schengeni leppe ümbervaatamisele. Tänased avatud piirid on Põhjamaades tõsiseks probleemiks,» teatas Põhjamaade politseiassotsiatsiooni asejuht Arne Johannesen.
Kui ajutise piirikontrolli asemel on soov kehtestada alalist, siis tuleks muuta juba Schengeni lepet, mis on oluliselt keerukam protseduur ning vajab Euroopa Komisjoni heakskiitu. Seda puudutavat Neider-Veerme kommenteerida ei soovinud.