Eesti langus meediavabaduse tabelis võib-olla tingitud nii allikakaitse seadusest kui ajakirjanduse kättesaadavuse vähenemisest, ütles ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar.
Raudsaar: pressivabadust mõjutasid allikaseadus ja kriis
«Esimesena meenub mulle loomulikult allikakaitse seadus,» ütles Raudsaar ERR-i uudisteportaalile. «Kui [languse konkreetseid] põhjuseid teadmata mõelda, mis võiks olla Eesti ajakirjanduse probleemideks, siis võib arvata, et oma rolli mängib ka üldine majanduskliima halvenemine. /.../ Majapidamistel on teatavasti üha vähem raha käes ning nad saavad ka ajakirjandusele vähem kulutada.»
Raudsaar selgitas, et vaba ajakirjandust võib ju teha, kuid omaette küsimus on, kas see jõuab inimesteni – ka Valgevenes on näiteks kindlasti mõned vabad ajakirjandusväljaanded, kuid need on põrandaalused ning ei oma ühiskonnas märkimisväärset mõju.
Eesti asub Freedom House’i koostatud ajakirjandusvabaduse indeksis koos Costa-Rica ja Jamaicaga 23. kohal, kuid mullu oli Eesti koos Saksamaaga 19.-20. kohal. Kui eelmisel aastal oli Eesti punktisumma 17, siis tänavu oli see 18 (mida väiksem tulemus, seda parem).
Leedu jagab tabelis 36.-39., Läti 54.-56. ja Venemaa 173.-176. kohta.
Kõige vabama ajakirjandusega riigiks on tänavu Soome (punktisumma 10), millele järgnevad teist kohta jagavad Norra ja Rootsi (11). Sellele kolmikule järgnevad Belgia, Island, Luksemburg, Andorra, Taani ja Šveits.