Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriminaalteabebüroo juhi Lenno Reimandi sõnul ei saa võtta tõsiselt väidet, et 80 protsenti Skandinaaviamaade organiseeritud kuritegevusest langeb Balti riikide elanike arvele.
Politsei: Baltimaade kuritegevuse kohta jõudis meediasse moonutatud info
3. mai 2011, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üritasin leida sellist numbrit, aga seda pole olemas,» ütles Reimand tänasel pressibriifil. «Tean seda, et 80 protsenti röövidest Norras on toime pannud eelnevalt Norra vanglates kinni istunud isikud. See on ainus selline number,» lisas ta.
Reimandi sõnul saab küll välja tuua üksikuid riike, kust pärit inimesed on erinevate uuringute andmeil pannud toime rohkem kuritegusid Skandinaaviamaades, näiteks Rumeenia, Poola ja ka Leedu elanikud, kuid panna protsentuaalselt paika, kui paljud kuriteod langevad Baltimaadest pärit inimeste arvele, on tema sõnul võimatu.
Eestlaste kuriteod välisriikides on Reimandi sõnul seotud enamasti varguste, röövide ja narkokaubandusega, kuid ta rõhutas, et need ei anna tugevat tooni ühegi riigi kuritegevuse statistikas.
Kogu segadus sai politseiametniku väitel alguse kirjast, mille Põhjamaade Politseiametiühingute Liit saatis Norra justiitsministrile ning mille eesmärk oli juhtida tähelepanu Läti ja Leedu politsei rahastamisprobleemidele.
Väidetavalt on nendes riikides politsei eelarvet kärbitud kohati suisa poole võrra ning ametiühingud kardavad, et kuritegevus hakkab selle tagajärjel kasvama ja see avaldab omakorda mõju ka Skandinaavia riikide julgeolekule, kuna inimeste liikumine Schengeni viisaruumis on vaba.
Reimandi sõnul mõjutab Põhjamaade kuritegevust kindlasti ka viisavabaduse kehtestamine endise Jugoslaavia maadele ning lisaks annavad osad Euroopa riigid tema hinnangul liiga kergekäeliselt välja elamislubasid, mistõttu saavad EL-is vabalt ringi liikuda ka Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast pärit kurjategijad.
Reimandi sõnul on politsei praktikas ette tulnud sedagi, et aetakse segi Baltimaid ja Balkanimaid, kus kuritegevus on tõepoolest kõrge.
Kuna ülemaailmne finantskriis Norrat väga tugevalt ei tabanud, on nad Reimandi sõnul väga palju panustanud teiste riikide politsei ja õiguskaitse arengusse. Kui viimaseil aastail on Norra oma abi suunanud peamiselt Kesk-Aasiasse, siis politseiametiühingute pöördumise üheks eesmärgiks võis Reimandi hinnangul olla soov juhtida tähelepanu asjaolule, et ka lähemal on piirkondi, kes seda abi võiksid vajada.