Kaitseväe kolonnid liiguvad suurõppusele

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasliiklejailt palutakse mõistvat suhtumist, kuna sõjaväemasinate kolonnid liiguvad maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
Kaasliiklejailt palutakse mõistvat suhtumist, kuna sõjaväemasinate kolonnid liiguvad maksimaalse kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kolmapäeva varahommikul hakkavad kaitseväe kolonnid liikuma suurõppusele Kevadtorm.

Kolmapäeval algab Tartu-, Põlva- ja Võrumaal kaitseväe suurim maaväeõppus Kevadtorm 2011, millest võtab osa üle nelja tuhande kaadrikaitseväelase, ajateenija, kaitseliitlase, reservväelase ja ametniku.

Õppusele suunduvad kolonnid hakkavad liikuma kolmapäeva varahommikul. Kolonnid sõidavad Paldiskist, Tallinnast, Tapalt, Jõhvist ja Võrust mööda Paldiski-Tallinn-Türi-Viljandi Sangla, Tapa-Jõgeva-Tartu-Luunja-Vana-Kastre, Luunja-Hammaste, Võru-Põlva-Himmaste, Jõhvi-Mustvee, Luunja-Ahja, Kanepi-Otepää-Rõngu, Aravete-Paide-Põltsamaa-Sangla, Mustvee-Jõgeva, Tartu-Hammaste ja Tartu-Vooreküla teid.

Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahed on 100 meetrit.

Õppuse ajal võib esineda lühiajalisi liikluspiiranguid õppuse alasse jäävatel teedel.

Õppuse põhiraskus on kokkuharjutaval jalaväepataljonil, mille sõdurid lähevad pärast Kevadtormi reservi. Pataljon koosneb sõduritest, kelle väljaõpe algas eelmisel suvel ja sügisel erinevates kaitseväe väeosades. Pataljoni staabi paneb välja Lääne kaitseringkond.

Kevadtorm 2011 on jagatud kolme põhilisse etappi: ümberpaiknemine, koostegevusõpe ja lahinguülesannete täitmine.

Koostegevusõpe algab 6. mail ja selle kestel saavutab pataljon koostöövõime. Vastutegevust teevad sellel etapil brigaadi luure- ja tankitõrjekompaniid. Üksused harjutavad erinevaid lahinguliike nagu viivitus, kaitse ja rünnak.

Lahinguülesannete täitmine algab 13. mail ja selle käigus hinnatakse jalaväepataljoni ja teiste brigaadi allüksuste koostööd ning võimet tegutseda erinevates lahinguolukordades.

Koos kokkuharjutava jalaväepataljoniga osalevad 1. jalaväebrigaadi koosseisus õppusel veel kaadrikaitseväelased ning ajateenijad staabi- ja sidepataljonist, suurtükiväepataljonist, õhutõrjepataljonist ja pioneeripataljonist.

Lisaks jalaväepataljoni mehitamisele tulevad Viru jalaväepataljonist brigaadi jaoks tankitõrjujad, Kuperjanovi jalaväepataljonist luurajad ja vahipataljonist sõjaväepolitsei ajateenijad. 1. jalaväebrigaadi ajateenijad mehitavad brigaadi staabikompanii ja tagalapataljoni.

Vastutegevust teevad õppusel Scouts-pataljoni, Kaitseliidu ja Läti kaitseväe võitlejad.

Kevadtorm 2011 lahinguteruum hõlmab kolme maakonda: Tartu, Põlva ja Võru. Põhiline tegevus on Haaslava ja Ahja (6. -12. mai) ning Kõlleste ja Vastse-Kuuste (14-19. mai) valdades. Põgusamalt jäävad õppuse alasse ka Võnnu, Mooste, Kanepi, Kambja, Laheda, Mäksa ja Põlva vallad.

Kevadtorm 2011 lõpeb 20. mail lõpurivistusega.

Kevadtormi korraldatakse igal aastal erinevas Eesti piirkonnas: 2003. aastal peeti Kevadtorm Lääne-Virumaal, 2004. Ida-Virumaal, 2005. Valga- ja Võrumaal, 2006. Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, 2007. Tartu- ja Põlvamaal, 2008. Lääne- ja Ida-Virumaal, 2009. Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Jõgevamaal ning 2010. Pärnu- ja Viljandimaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles