Vastuseks haridusminister Jaak Aaviksoo palvele tuua välja kitsaskohad Eesti hariduses, soovivad lasteaedade pedagoogid ja noortekeskuste noorsootöötajad muu hulgas puhkuse pikendamist.
Lasteaednikud ja noorsootöötajad tahavad pikemat puhkust
4. mai 2011, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Lasteaednike Liit leiab oma kirjas, et alushariduse pedagoogide puhkuse pikkus tuleks võrdsustada munitsipaalkoolide pedagoogide 56-päevase puhkusega. Praegu kehtiva määruse kohaselt saavad lasteaiaõpetajad puhata 42 kalendripäeva, vaid eripedagoogide ja logopeedide puhkuse pikkus on 56 päeva.
Ka noortekeskuste noorsootöötajad soovivad puhkuse pikendamist. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse esinaine Riina Vaap märgib, et noortekeskuste noorsootöötajate puhkus võiks praeguse 28 päeva asemel kesta 42 päeva nagu teiste noorsootööd tegevate töötajate, huvikoolide õpetajate puhul.
Vaap viitas, et endine haridusminister Tõnis Lukas toetas noortekeskuste noorsootöötajate puhkuse pikendamist küll isiklikult, kuid ei olnud valmis seda poliitikuna toetama. Tema sõnul toodi toona põhjenduseks noorsootöö korraldamise delegeerimist kohalikele omavalitsustele ning riigi võimetust sellise olukorra muutmisel. Lisaks väideti, et noorsootöötajate pikem puhkus toob kohalikele omavalitsustele lisakulutusi.
«Väidan vastu, et ei tea ühtegi kohalikku omavalitsust, kus noortekeskuse töötaja puhkuse ajaks talle asendajat palgataks. Seega jutt noorsootöötajate puhkuse kulukusest on liialdatud,» osutas Vaap.
«Samas olen veendunud, et pikem puhkus tõstaks noorsootöötaja ameti prestiiži ning lõpetaks olukorra, kus noortekeskuse töötajad põlevad kahe-kolme aastaga läbi ning kohalik omavalitsus on sunnitud alustama uue töötaja otsinguid,» lisas ta.
Rohkelt kitsaskohti
Noortekeskuste ühendus on puhkuseküsimusele tähelepanu pööranud ka varem. Näiteks 2008. aasta lõpus tegi ühendus noortekeskuste seas küsitluse, kust selgus, et 56 vastanud noortekeskusest enamikes oli puhkus 28 päeva, pikem puhkus oli vaid üheksas keskuses (ühes 42 päeva, kaheksas 35 päeva).
«Eesti vabariigis on noorsootöö korraldajaks kohalik omavalitsus ning seetõttu on ministeeriumi tasandil võimatu seada kõikidele noorsootöötajatele ühtseid palganõuded, küll on aga võimalik kokku leppida noorsootöötajate pikemas puhkuses,» tõdes ühendus toona.
Aprilli alguses pöördus haridusminister Jaak Aaviksoo suuremate haridus-, teadus-, keele- ning noortevaldkonna esindusorganisatsioonide ja koostööpartnerite poole ning palus neil sõnastada peamised kitsaskohad ja nende lahendused hariduses. «Lähima kuu jooksul ongi minu esmaseks sihiks kaardistada haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala valdkondade arengut aeglustavad või takistavad peamised kitsaskohad ning kavandada lahendusi nende kitsaskohtade ületamiseks. Palun selle juures ka teie nõu ning vahetul kogemusel põhinevat teadmist,» kirjutas Aaviksoo.
Aprilli lõpu seisuga olid oma seisukohad haridus-, teadus-, noorte- või keelepoliitika kolme peamise kitsaskoha kohta edastanud 55 organisatsiooni. Organisatsioonid tõid välja suure hulga probleeme, mida ministeerium nüüd valdkondade kaupa analüüsima hakkab.