Soome lahes on elus alla 200 viigerhülge

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem asi poseerija viigerhüljes pole. See aga ei tähenda, et talle mõnuleda ei meeldiks.
Suurem asi poseerija viigerhüljes pole. See aga ei tähenda, et talle mõnuleda ei meeldiks. Foto: Erakogu

Vene keskkonnakaitsjate hinnnagul on Soome lahe viigerhüljeste olukord väga raske ning neid on jäänud ellu alla 200 isendi.

«Kui hallhüljestega on kõik korras - neid elab Läänemeres umbes 30 000, liigi arvukus on tõusuteel ja nad liiguvad merel vabalt ringi, siis viigerhüljeste olukord on teistsugune,» rääkis rahvusvahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni IUCN Venemaa haru juht Rustam Sagitov uudisteagentuurile Interfax.

«Eksisteerib mitu isoleeritud populatsiooni, mis ei segune omavahel. Nende hulgas on Soome lahe populatsioon, mille suurus on umbes 100-200 isendit. Just nemad peaks olema keskkonnakaitsevõimude erilise tähelepanu all,» rääkis Sagitov.

Keskkonnakaitsjate hinnangul ohustavad hülgeid kalurid, kellega loomad konkureerivad samadele kalavarudele. Hülged hukkuvad nii kalavõrkudes kui langevad ka otseselt inimeste rünnakute ohvriks.

Ühe lahendusena tõi Sagitov välja, et Saksamaa, Soome ja Rootsi kalurid kasutavad selliseid võrke, kuhu hülged kinni ei jää.

Samuti on kasutuses hülgeid eemale peletavate seadmetega võrgud, kuid mõlemad on märksa kallimad tavavõrkudest ning riik võiks nende soetamist toetada, leidis Sagitov.

Venemaa loodepiirkonna looduskaitseteenistus moodustas koostöös Peterburi võimude ja teadlastega töörühma viiger- ja hallhüljeste teemaga tegelemiseks. Töörühma kokkukutsumise ajendiks sai mitmekümne hüljeste hukkumise juhtumi avalikuks saamine 2017. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles