Tänavune «Teeme ära!»: kes koristab, kes ehitab külakiige või rehvidest onni

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Kana ootab abilisi Saku valla Metsanurme külla, kus autorehvidest ja pudelitest valmib maja. Majal on murukatus juba peal ja seinadki püsti. Talgute käigus kaetakse need mullaga.
Anneli Kana ootab abilisi Saku valla Metsanurme külla, kus autorehvidest ja pudelitest valmib maja. Majal on murukatus juba peal ja seinadki püsti. Talgute käigus kaetakse need mullaga. Foto: Raigo Pajula

Kui 2008. aasta «Teeme ära!» talgute eesmärk oli Eesti prügihunnikutest puhtaks teha, siis tänavu korrastatakse ka mälestisi, ehitatakse külakiik ning mullatakse autorehvidest tehtud onn.



«Kui paljud seostavad «Teeme ära!» talgupäeva prügikoristusega, siis juba teist aastat on talgupäev selline, kus üle Eesti saavad tehtud kõige erinevamad ja olulisemad asjad,» selgitas talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür.

Ligi 900st 7. mail korraldatavatest talgutest on koristamisega seotud umbes pooled. Tüüri sõnul jõuaksid inimesed oma kodukandis veel ringi vaadata ja mõelda, mida seal oleks tarvis ära teha, mis on ripakil või mida vaja ehitada.

«Näiteks tehakse korda väga palju mälestisi, istutatakse metsa, ehitatakse külakiik ning toimuvad mõttetalgud, kus peetakse plaane,» tutvustas Tüür. «Viljandi järve ranna riietumiskabiinide peale maalitakse Paul Kondase maalide motiive, et need rõõmsamaks muuta.»

Hiiumaal korraldatakse kotitalgud, kus meisterdatakse riidest poekotte – õmmeldakse, kaunistatakse ja müüakse maha. Tulu läheb loomade varjupaigale.

Saku valla Metsanurme külas oodatakse abikäsi autorehvidest maja ehitamisele. «Majal on seinad püsti, murukatuski peal ja klaaspaneel küljes, aga talgute käigus katame selle väljastpoolt mullakihiga,» rääkis MTÜ Metsanurme tegevjuht Anneli Kana. Mullale kasvab siis omakorda muru.

Majaehituse mõte seisneb vanade asjade ärakasutamises. «Meil on plaan sellest kujundada loodusmaja ja paigaldada sinna infostendid kohaliku looduse kohta,» rääkis Kana. Praegu on abilisi registreerunud ligi 30.
Tüüri sõnul on inimeste huvi talgute vastu suur. «Talguliste registreerimine käib hoogsalt teist nädalat ja iga päev paneb end kirja kuskil 500–800 inimest,» kinnitas ta. Esmaspäeval oli talgulisi kirjas veidi alla 8000, teisipäeva õhtul aga juba ligi 9400.

Aktiivsuselt paistavad silma saarlased. «Seal paistab sündivat Eesti rekord. Talguid on seal üles pandud 86 ja kui võrrelda seda elanike arvuga, siis...» rääkis Tüür. Võrdluseks võib tuua Ida-Virumaa, kus teisipäeval oli kirja pandud 38 talgud. See ei ole kehv, vaid keskmine tulemus.

«Kodulehel oli tarvis riigipiire veidi laiendada, kuna välja on pandud ka ühed talgud Ahvenamaal ning Vene piiri taga Petserimaal,» rääkis Tüür. Seal hakatakse Petseri muuseumi korrastama.

Kuidas talguteks valmistuda? «Esimese asjana võiks talguline end kodulehel kirja panna, sest palju on neid, kes jätavad selle viimase minuti peale,» rääkis Tüür.

Kui talgujuhtidel on kindel arv teada, on neil lihtsam tööd planeerida ja tööriistu muretseda. Registreeruda saab ka telefonil 5356 4722, kõigis Swedbanki kontorites ja pangabussis.

«Veel tasuks enne talgupäeva oma talgukoha asupaik ja kogunemise kellaaeg üle vaadata, kindlasti võiks talgujuhi telefoninumbri üles kirjutada,» loetles Tüür ettevalmistusi. «Seejärel tuleb ilmale vastavalt riidesse panna ja igaks juhuks joogipudel kaasa võtta.»

Peale eraisikute on abikäe ulatanud ettevõtted ja omavalitsused ning talgutel osaleb ka president Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Läänemaal Kullametsa külas metsa.

Ilves on varem «Teeme ära!» talgute raames rõhutanud: tähtis on kodanike tahe ühendada jõud, et mõeldakse oma kodukohale, oma riigile ja kõigele sellele, kuidas teha elu Eestis paremaks.

«Teeme ära!» talgud
•    «Teeme ära!» koristustalgud korraldati esimest korda 2008. aastal, siis andis oma panuse ligi 50 000 inimest. Samal päeval koristati ka Lätis ja Leedus.
•    Praegu on Eesti eeskujul toimunud või toimumas koristustalgud «Let’s do it world!» juba 18 riigis. Osas riikides on talguid korraldatud samamoodi nagu Eestis – kaasatakse kogu riik. Niimoodi on aktsioon läbi viidud Portugalis, kus osales 110 000 inimest, ja Sloveenias, kus osales 270 000 inimest.
•    Mõned riigid korraldavad talgud üksnes suuremates linnades, näiteks India linnades New Delhis ja Bangalores osales kokku 50 000 inimest. Brasiilia plaanib korraldada aktsioonid selle aasta jooksul 14 suuremas linnas.
•    Suuri koristusplaane peavad ka Itaalia, Ungari, Türgi ja Sri Lanka.
15. mail on koristustalgud Venemaal ning 6. mail Soomes.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles