Ettevõtlus toetub kahele sambale. Need on meie omad eestimaised investorid ja välisinvestorid. Ettevõtluskeskkonna arengut näitab see, kui mõlemad jätkuvalt Eestisse investeerivad. Nii võib üldistatult pärast riigikogu majanduskomisjoni kohtumisi ettevõtlusorganisatsioonidega kokku võtta, mis tagab Eesti kui ettevõtluskeskkonna arengu ja atraktiivsuse.
Küsimus on selles, miks investorid peaksid, arvestades tihedat konkurentsi, investeerima just Eestisse. Ja see on tükk maad pikem lugu.
Maailmapanga riikide konkurentsivõime uuring käesolevast aastast peab Eesti ettevõtluse kõige suuremaks takistuseks meie ebaadekvaatselt haritud tööjõudu. Faktid räägivad selget keelt. Me oleme diplomite arvu järgi üks Euroopa kõige haritumaid rahvaid. Paraku aga ei tee need diplomid meid veel väärtuslikuks tööjõuks.
Haritud, ja just adekvaatselt haritud tööjõu kui ühe olulise alustala tugevusele rõhusid kõik organisatsioonid, kellega majanduskomisjon Eesti ettevõtluskeskkonna arengu teemat arutas ja täiskogu jaoks ette valmistas.
Täna on sama teema riigikogu päevakorras riiklikult tähtsa küsimusena. See on esimene kord, kui riigi esinduskogu tegeleb majandusteemaga sellises formaadis.
Edu kümne aasta pärast
Eesti on saavutanud majandusarengus suurt edu. Meist on räägitud kui Balti tiigrist ning jagatud teisi kõlavaid hellitusnimesid. Ja mitte asjata, tuleb ausalt tunnistada. Praegu aga on selge, et senine edulugu on end ammendanud.
Reformierakond on ettevõtluskeskkonna arengu teemat algatades ja majanduskomisjon seda vedades lähtunud eeldusest, et nüüd on vaja otsuseid, mis võimaldaksid meil rääkida edukast Eestist ka 10 ja 15 aasta pärast. See tähendab vajadust suunata pilk kaugemale: mida teha, et Eesti oleks majandusruumi ja ettevõtluskeskkonnana edukas.
Majanduskomisjon on tänast arutelu ette valmistades kogunud infot ja arvamusi mitmelt ettevõtlusorganisatsioonilt, ministeeriumilt, välisinvestorite nõukogult, Eesti Pangalt, majandusteadlastelt jne.
Pean sellist laiapõhjalist arutelu väga väärtuslikuks. Dialoog riigi ja ettevõtjate vahel on oluline. Arutelu käigus tuli aga välja, et selle intensiivsuse üle ei maksa ülemäära rõõmustada. Kahtlemata on riigil omad rahvuslikud huvid ning ettevõtjad lähtuvad eelkõige ärihuvidest. Kuid tark on neid mitte vastandada, vaid lähtuda sellest, et nad üksteist täiendaksid.
Sellised majandusteemalised arutelud peavad olema pidevad. Ühiskonna edukus sõltub sellest, kui edukad on meie ettevõtjad ja kui väärtuslikud on meie töövõtjad. Riigi ülesanne on luua selleks vajalik keskkond. Ilma infovahetuseta seda ei tee.
Üsna tugeva üldistusjõuga on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja presidendi Toomas Lumani avaldus, millega ta oma esinemist majanduskomisjonis alustas. Majandus on emotsionaalne valdkond ja meedia vastutus seda teemat kajastades väga suur. Et valdav osa meie ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted (96 protsenti), kes on väliskeskkonna mõjudele suurettevõtjatest ilmselt tundlikumad, siis ei tohi väikeettevõtjate tundeid alahinnata.
Kui meedia iga päev kõikjal ja kõigile kriisi sisendab, siis võibki juhtuda, et ettevõtja lõpetab tegevuse. Igaks juhuks ja enne seda, kui kriis kätte jõuab. Vaevalt meist keegi seda soovib.
Ettevõtlusõpe igasse kooli
Siit kasvab välja üks suurem teemade ring: ettevõtlusharidus ja ettevõtlus kui mõtlemisviis. Ehk teisisõnu, kuidas motiveerida noori potentsiaalseid ettevõtjaid tulema ettevõtlusse.
Praegu on moekas rääkida majandusest. Kas see kasvab või langeb. Peaminister on majanduskasvu teemat võrrelnud isegi omaaegse Talsega, mille liikumisele kõik kaasa elasid, kuid vähesed aru said, millega õigupoolest tegu on.
Kui küsida, mida me kohe oma ettevõtluskeskkonna arenguks ära saame teha, siis ettevõtluse kui õppeaine sisse viimine kõigi koolide (sealhulgas kutsekoolide ja ülikoolide) õppekavva võib olla selleks kiireks sammuks. Küllap muutub seeläbi argumenteeritumaks ka meie meediaruum.
Läinud nädalal võtsin ma osa Põlvamaa ettevõtjate ümarlauast, kus oli keskse küsimusena üleval (sic!) ettevõtjate harimise vajadus. Selles võtmes, et nad mõistaksid töötajate koolitamise vajadust.
Nii või teisiti tuli ka kõigi ettevõtlusorganisatsioonide seisukohtadest välja arusaam, et parim majanduspoliitika on hea hariduspoliitika. Terviklik poliitika, mis lähtub elukestva õppe printsiibist ja loogilisest koolikorraldusest.
Tagasi ettevõtlusaktiivsuse juurde põigates – on mõtlemapanev fakt, et viimase rahvaloenduse andmetel märkis vaid 2 protsenti elanikkonnast oma elatusallikaks ettevõtlustulu või omanikutulu. Siit johtub ka, et ettevõtluse kui mõttelaadi ja tegevusala ausse tõstmisel on tööd veel küllaga teha.
Käesoleva aasta juunis uuringufirma Saar Poll uuringu järgi nimetasid ettevõtjad ettevõtluse arengu takistustena kõrget maksukoormust, koormavat seadustikku ja liigset bürokraatiat, tööjõupuudust, madalat tootlikkust kiire palgakasvu taustal, probleeme turu leidmisega ja statistilist aruandlust.
Maailmapank ja IMF on korduvalt juhtinud tähelepanu meie tööturu jäikusele. Nii on meie ettevõtluskeskkonna suuremad probleemid kokku võetud.
Oluline on kindlustunne
Arengu kiirendajatena tõid ettevõtlusorganisatsioonid välja vajaduse stabiilse seadusandliku keskkonna järele. Üks asi on enese muutuvate seadustega kursis hoidmine (ja see on paratamatu), kuid veelgi tähtsam on äriplaane tehes kindlustunne, et seadusraamistik (sh maksud, aktsiisid) oleks stabiilne, lihtne ja etteaimatav.
Toomas Lumani kokkuvõtte järgi: jätta maksud samale tasemele, teha ebamugavad hariduskorralduslikud otsused, viia läbi haldusreform. Ja mis eriti oluline riigikogule: enne otsuseid analüüsida ja mõõta nende mõjusid.
Ettevõtluskeskkonna arengut tugevalt mõjutav seadus on kindlasti uus töölepinguseadus, mille kiire vastuvõtmine on meie majanduse hea tervise huvides. Seega on majanduse tervis parlamendi kätes.
Majanduskomisjoni ettevõtluskeskkonna arengule pühendatud istungite protokollid on kättesaadavad riigikogu kodulehelt majanduskomisjoni alamlehelt. Tänasest arutelust riigikogus teeb otseülekande ka Eesti Televisioon.
Küsitlus
Millist arutelu ootate täna ja milliseid otsuseid riigikogult edaspidi?
Tiit Vähi
suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatuse esimees
See on erakordne, et parlament lõpuks majandusele tähelepanu pöörab. Seni on tegeldud põhiliselt eelarvega, seejuures mõistmata, et eelarve saab teha nii hea, kui hea on majandus. Ehk selleks, et teha head eelarvet, ei pea arvestama, kui palju selle või selle kirje peal on, vaid mõtlema, kuidas majandust edendada. Mõnigi kord on mulle tundunud, et poliitika on pidanud majandust pigem takistuseks.
Muidugi on praegused probleemid üleilmsed, ent oleme ka ise vigu teinud. Olen kuulnud, et läksime kuskil 1992. aastal üle turumajandusele. Kui me läksime, siis on tähtis turgude olemasolu. Kui me otsustasime pooltest kasvavatest turgudest loobuda, siis peaksime küsima, kas see oli mõttekas. Kui palju me selle arvelt kaotasime? Kui palju pidid krokodillid selle arvelt ära sööma koolitoitu? Soovin parlamendile edu!
Eks see ole rohkem arvamuste vahetamise ja harimise koht, ning väga mõistlik, et sellest üldse räägitakse. Mõnikord võib inimestele tunduda, et majanduslik edu ja ebaedu tuleb kuidagi iseenesest. Nüüd kui kriis on sisuliselt käes, on viimane aeg edasi mõelda. Väliskapital on meile ülemaailmse konkurentsi tingimustes jätkuvalt oluline – tuleb vaadata, mida ka teised teevad. Ka Eesti pole enam see n-ö odav maa, mis ta kümme aastat tagasi oli, aga kas me võime selle odavuse niisama kergelt nurka visata?
Kui küsida nii, et mida riigilt ootan, siis vastaksin, et praegu oleks oluline mitte makse tõsta. Kõik ju teavad, et tarbimine pole enam see, mis ta oli aasta alguses, ja iga lisanduv kulu on meile kiviks kaelas. Ka tööjõuturu paindlikkus on kõigile ettevõtjatele oluline küsimus, ehkki otseselt ei aita see meil müüki suurendada ega kulusid vähendada – kui, siis võib-olla mõnevõrra.
Rein Kilk
suurettevõtja
Mulle pole päris selge, kas me vajame praegu konstateerivaid arutelusid. Olukorras, kus Eesti Panga ja kommertspankade prognoosist loeme, et finantskriis on kasvamas majanduskriisiks, on jooksvad sündmused põnevamad kui konstateering. Aga loodame, et meile tehakse analüüsi mõttes meeldiv üllatus ja saame ka mingi manuaali tulevikus tegutsemiseks.
Küsis Neeme Korv