Viimase kolme aasta jooksul rööviti Ameerika Ühendriikide terrorismivastase võitluse keskuse andmetel maailmas kokku 1932 inimest. «Ehk viimastel aastatel on röövitud inimeste arv kokku tuhandeid - see on kõige üldisemalt võttes selline taustsüsteem,» sõnas välisminister Urmas Paet riigikogu infotunnis.

«Hetkel on näiteks isegi ka mitmete teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud röövitud ja olnud seda juba päris pikka aega. Näiteks on üks grupp Prantsuse inimesi, kes rööviti 29. detsembril 2009 ja siiamaani on see lugu paraku positiivse lahenduseta. Teine grupp Prantsuse kodanikke rööviti näiteks eelmise aasta septembris – samuti ei ole sellel lool seni positiivset lahendust. On viimasest ajast ka näiteks Taani kodanike röövimine jne,» tõi Paet välja.

«Iseenesest kahjuks juhtub selliseid inimrööve jätkuvalt väga intensiivselt ja paraku on tendents ka selline, et juhtumi lahendamine ja röövi kestus kasvab - neid ei mõõdeta mitte päevade või isegi mitte nädalatega, vaid pigem kuude ja aastatega,» tõdes Paet.

Samas kinnitas ta, et Eesti esindajad on jätkuvalt Liibanonis ja ka teistes piirkonna riikides vastavalt sellele, kus on võimalik koostööd teha ja abi kõige rohkem saada. «Meil on mitmeid partnerriike, kellega koos see uurimistöö käib, aga paraku seni ei ole see viinud selgete faktideni, ei motiivide ega meie kodanike röövijate asukoha osas,» märkis välisminister.

Röövitute lähedaste meelekindluse säilitamiseks tõi ta aga välja, et nii paar nädalat tagasi toimunud viimane kontaktivõtmine kui varasemad teated on andnud sõnumi, et eestlaste röövijad soovivad hoida avalikkusega kontakti. «Pole alust arvata, et see lugu mingi aja pärast siiski lahendust ei saa.»

Paet tõdes, et ehkki lähedaste jaoks tundub pantvangistuse aeg – 6 nädalat – kindlasti pikk, siis ülemaailmset taustsüsteemi vaadates pole see mingi erakorraline aeg, sest sellised juhtumid kestavadki kuid või ka rohkem kui aasta. «Arvestades ka seda, et röövijate poole pealt on selle aja jooksul kolmel korral kontakti võetud, teatud ajalise vahega, mis näitab ka, et ega nendel röövijatel ilmselt hetkel ajapuudust ei ole.»

Paet märkis ka, et pärast Liibanoni inimröövi on märgata mõningast huvi tõusu selle vastu, et väljapoole Euroopat reisides registreeritakse ennast välisministeeriumis. Ta kutsus omalt poolt kõiki seda tegema. «Selle registreerimise peamine mõte on see, et kui ikkagi selles riigis midagi juhtub - maavärisemine, looduskatastroof, terrorirünnak või mis iganes - siis meil on maksimaalselt hea ülevaade nendest Eesti kodanikest, kes seal võiksid viibida sel ajal, et siis neid võimalikult täpselt püüda aidata. Vastasel korral kulub veel oma aeg selleks, et üldse selgeks teha, kes ja kus on.»