Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles riigikogu infotunnis lasteaiakohtade nappusest rääkides, et keskvalitsus ei kavatse sanktsioneerida omavalitsusi, kes ei suuda oma peredele piisavalt lasteaiakohti tagada, hinnangu nendele annavad inimesed ise elukohta valides.
Pevkur sõnas, et alusharidus on tervikuna omavalitsuste reguleerida ning valitsus ei ole seda enda korraldada võtnud. Tema sõnul ei ole valitsusel praegu ka mingit konkreetset tegevusprogrammi lasteaiakohtade loomiseks. «Valitsus on vaadanud kõiki investeeringuid ikkagi vastavalt eelarveaasta võimalustele ja konkreetse aasta tegevustele,» sõnas ta.
Küll aga on valitsus CO2 kvoodimüügist suunanud kümneid miljoneid eurosid investeeringutoetustena olemasolevate lasteaedade olukorra parandamiseks, mistõttu vabaneb omavalitsustel varem remondiks planeeritud summade arvelt kindlasti raha uute lasteaedade ehitamiseks.
Lisaks tõi ta välja, et sotsiaalministeeriumis on valmimas laste ja perede arengukava, kus räägitakse päris palju ka lastehoiust.
«Kui me võtame omavalitsuste võimalusi, ega siis ilmtingimata ei ole ka kohustust ehitada uusi lasteaiakohti, vaid anda võimalus, nii nagu mõned omavalitsused on teinud, lapsehoiuks ja tasuda lapsehoiu eest samas vääringus, kui on alushariduse või lasteaiakoha maksumus,» pakkus minister välja alternatiivi. «Jällegi kutsun omavalitsusi siiski üles selle probleemiga tõsiselt tegelema. Meie oleme valmis pakkuma tuge ja nõu ja abi,» kinnitas Pevkur.
Sanktsioone ei rakendata
Paul-Eerik Rummo küsimusele, kas riik ei saaks rakendada mingeid sanktsioone nende omavalitsuste suhtes, kes selgelt ei suuda või ei taha seadust täita, vastas Pevkur, et keskvalitsus tõesti pole väga tormakas omavalitsuste sanktsioneerimisel.
«Ma usun, et selline tõsine sanktsioneerimine ei ole kindlasti see, mis aitaks olukorda edasi. Isegi kui võtta puhtteoreetiliselt, siis sanktsiooni rakendamine võiks tekitada trotsi veel vähem sinna suunama, sellepärast et siis on raha ju veel vähem, kui omavalitsusel tulubaas väheneb või tuleb ühekordne trahvimeede. Ma arvan, et see ei ole mõistlik,» arvas sotsiaalminister.
«Ma usun, et esmase hinnangu omavalitsuste tegevusele peavad andma inimesed. Kui inimesed näevad, et ühes omavalitsuses omavalitsuse juhtkond seab prioriteete niimoodi, et üks oluline avalik teenus laste alushariduse näol jääb vanematel saamata, siis kindlasti vanemad valivad selle järgi ka oma elukoha,» lisas Pevkur.
Pevkur tõdes, et Eesti 226 omavalitsusest umbes 70 omavalitsuses on probleeme lasteaiakohtadega.
Endine rahvastikuminister Urve Palo tõi esile uuringuid, mis näitavad, et ligi 30 protsenti peredest, sealhulgas 40 protsenti naistest, kes lähima kolme aasta jooksul lapsi saada ei planeeri, toovad probleemina välja lastehoiuvõimaluste ebapiisavuse.