Kohtunikud koos justiitsministeeriumiga on valmis kirjutanud uue kohtute seaduse eelnõu, mis kasvatab kohtute vastutust, ent annab neile ka kamaluga palka juurde.
Kohtunikud tahavad palgatõusu ja vabadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgatõususoov tuli ilmsiks seaduseelnõust, mis võtaks esimese ja teise astme kohtud ära justiitsministeeriumi alluvusest ning annaks kohtusüsteemile sõltumatuse, mida põhiseadus nõuab.
Eelnõu järgi kasvaksid palgad 10 000 – 32 000 krooni sõltuvalt kohtunikust. Kui seni on esimese astme kohtunike palgad neli keskmist palka (praegu 45 000 krooni), siis seaduseelnõus seotakse see presidendi palgaga (seitse Eesti keskmist ehk praegu 85 000 krooni). Kõrgematel kohtunikel on palgatõus ametikoha tähtsuse võrra suurem. Kohtu esimees saaks lisatasu, mis on 30 protsenti põhipalgast.
Kohtunikud hiljaks jäänud
Riigikogu roheliste fraktsiooni liikme Valdur Lahtvee sõnul on kohtunikud oma seaduseelnõuga aga hiljaks jäänud, sest kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõuga on ka kohtunike palgakorraldus kindlaks määratud.
Selles juba töös olevas eelnõus ei seota kohtunike palka mitte presidendi palgaga, vaid riigikohtu esimees, peaminister ja riigikogu esimees saaksid võrdset palka, alama astme kohtunike palgad oleks seotud riigikohtu esimehe palgaga.
Kui kohtunike seaduseelnõu annaks esimese astme kohtunikule riigikogu realiikmega võrreldes rohkem palka, siis riigikogu eelnõu annaks neile pigem riigikogulasest vähem palka, kuid jätaks võimaluse vastavalt koormusele seda muuta.
Esimese astme kohtud ehk maakohtud ja halduskohtud ning ringkonnakohtud on praegu osaliselt justiitsministeeriumi hallata, lisaks teeb justiitsminister järelevalvet esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle.
Luuakse kohtute nõukogu
Probleem on aga selles, et kuna põhiseaduse järgi on kohtuvõim sõltumatu, ei tohiks täidesaatva võimu esindaja ehk justiitsminister kohtute tegevusse sekkuda, praegu seadus sellise võimaluse loob.
Olukorra lahendamiseks valmistataksegi ette kohtute seaduse muutmist nii, et kohtute töö korraldamisega hakkaks tegelema kohtute nõukogu, mille liikmetest enamiku moodustaksid kohtunikud, ent sinna kuuluks ka kaks riigikogu liiget, justiitsminister, rahandusminister ja õiguskantsler või nende esindajad ning advokatuuri esindaja.
Riigikohtu esimehe Märt Raski sõnul ministril praegu reaalset võimalust kohtute töösse sekkuda pole, sest iga katse seda teha sumbuks kohtunike protesti.
Samas tähendab see, et kohtunike üle ei tee eriti keegi järelevalvet. Kohtute seaduse muutmise algatas justiitsminister Rein Lang, kes ütles, et on kohtute ministeeriumist lahutamise mõtet alati toetanud. Kõige varem võib uus kord jõustuda 2010. aastal.
Muutused
• Kaotatakse kohtu kaasistujad.
• Vähendatakse kohtunike üldarvu riigis. Eestis on praegu 245 kohtunikukohta, alles jääb 200.
• Registreid ei hakka enam pidama kohtud, vaid justiitsministeeriumi alluvuses olev registrite ja infosüsteemide keskus.
• Riigikohtu esimees hakkab isiklikult vastutama riigis korrakohaselt toimuva õigusemõistmise eest.
Allikas: PM