Eesti soovib laiendada viisade andmise õigust kõigile Schengeni õigusruumiga liitunud riikide diplomaatilistele esindustele, praegu saavad Eesti viisasid välja anda Eesti saatkonnad või kahepoolse lepingu alusel partnersaatkonnad.
Eesti soovib viisade andmise õigust Schengeni maadele
22. oktoober 2008, 23:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval valitsuses arutusel oleva uue konsulaarseaduse eelnõu kohaselt saaks Eesti viisat taotlema hakata kõigis Schengeniga ühinenud riikide saatkondades, kui asukohariigis pole Eesti konsulaaresindust.
«Viisa andmine või viisast keeldumine otsustatakse sellisel juhul nootide vahetamise teel. Selleks tuleb küll veel riikide vahel kokku leppida, kuid ei ole tarvis sõlmida täies mahus kahepoolseid lepinguid,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja.
Välisministeeriumi algatatud ning valitsuse ja riigikogu heakskiitu vajava seadusemuudatuse eesmärk on muuta Eesti viisade taotlemine lihtsamaks nendes riikides, kus Eestil ei ole esindust.
Seaduseelnõu suurendab ka konsulaarametniku või Eesti aukonsuli volitusi. Neil tekiks pärast seaduse jõustumist kohustus registreerida Eesti kodaniku või välismaalase ajutine viibimine või püsiv elukoht välismaal.
Konsulaarametnik saaks õiguse kanda püsiva elukoha andmed rahvastikuregistrisse ning Eesti kodanik saaks konsulaarametniku või aukonsuli vahendusel kätte isikutunnistuse või Eesti juhiloa.
Konsulaarseaduse muutmise eelnõu täiendaks ka Eesti aukonsuli regulatsiooni, andes seadusliku aluse aukonsuli volituste peatamiseks, nende pikendamiseks või tema volituste kehtetuks tunnistamiseks, kui enam pole aukonsulit vaja.
Varem on konsulaarseadust muudetud 1998. ja 2003. aastal.