Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tederi abordianalüüs külvab segadust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naistearstide seltsi president, Tartu Ülikooli naistekliinikumi juhataja professor Helle Karrom on vastu ideele jätta kõik abordiga seotud kulud vaid naiste kanda. | FOTO: Margus Ansu

Õiguskantsler Indrek Tederi «abordianalüüsile» annab erilise valguse tema eelkäija Allar Jõksi kunagine seisukoht, et aborti käsitlevad õigusaktid on põhiseadusega kooskõlas.


2002. aastal leidis tollane õiguskantsler Allar Jõks, et raseduse katkestamist puudutavad Eesti seadused vastavad põhiseaduse sättele, mille järgi on igaühel õigus elule.


«Seadusandja on abordi regulatsiooni kehtestamisel kaalunud ühiskonnas eksisteerivat reaalset olukorda, sotsiaalseid võimalusi ning lähtunud loote eluõiguse kaitse võimalikult efektiivsest tagamisest, arvestades ka raseda naise õigusi ja vajadusi,» märkis Jõks 14-leheküljelise analüüsi lõpus.


See oli ühtlasi vastus ka Eesti Kirikute Nõukogu pöördumisele, kus abortide lubatavus oli seatud küsimärgi alla.


Oma põhjalikus raportis toob Jõks välja tundliku aborditeema erinevad õiguspoliitilised, maailmavaatelised ja ka filosoofilised tahud, tunnistades, et tegemist on juhitamatu moraalse konfliktiga.


Erilist laadi suhe


Õiguskantsler Jõksi kinnitusel tähendab inim­elu ka veel sündimata elu ning seega on loode põhiseaduse kaitse all.


«Põhiseaduse paragrahv 16 ei välista samas elu võtmist absoluutselt. Keelatud on elu meelevaldne võtmine,» arutles Jõks, kelle väitel ei nõua see seaduse lause, et areneva elu kaitse peaks olema võrdne sündinud elu kaitsega.


«Tuleb arvestada, et loote ja ema suhe on erilist laadi. Loode on ema ihuga seotud kõige mõeldavamalt tihedamal viisil ning loodus on andnud loote kaitsmise ülesande eelkõige emale endale. Õiguskorra võimalused sündimata elu kaitsmiseks ka ema vastu on seega juba algusest peale piiratud,» osutas ta toona.


Riik ei saa sundida naisi sünnitama, küll aga on riigi võimuses nõustamissüsteemi tõhustamine, leidis Jõks toona.


Nüüd on uus õiguskantsler läinud samasisulise analüüsiga uuele ringile, mida nii naistearstide selts kui ka sotsiaalministeerium peavad mõnevõrra kummastavaks.


Nimelt kahtlustab õiguskantsler Teder, et põhiseadusega ei pruugi olla kooskõlas kord, kus naise oma soovil tehtavaid aborte rahastatakse osaliselt haigekassa eelarvest.


Naine pole anum


Naistearstide seltsi presidendi Helle Karro sõnul jääb konflikti olemus täpselt samaks ka siis, kui naised on sunnitud kõik ise kinni maksma.


«Naine pole ju anum, kes kannab last. Vastuolu naise enesemääramise õiguse ja loote eluõiguse vahel jääb. See on ka soolise võrdõiguslikkuse küsimus. Soovimatu rasedus ja sellega seonduv on kahjuks leidnud kajastamist peamiselt naiste probleemina,» sõnas Karro.


Sotsiaalministeerium vastandub ka üheselt Tederi mõttele seada sisse pikem kohustuslik ooteaeg, mille käigus saaksid naised raseduse katkestamise suhtes ümber mõelda.


«See vaid suurendab raseduse katkestamisega seotud terviseriske. Ka on kohustuslik ooteaeg diskrimineeriv ja alandav, kuna annab signaali, et naine pole võimeline iseseisvaks otsustuseks,» seisab sotsiaalminister Maret Maripuu kirjas.


Praegu kehtiva rahastamissüsteemi säilitamist pooldab igati ka haigekassa. «Aborte rahastatakse seetõttu riiklikult, et vältida nn nurgataguseid aborte, mille tõttu noored naised kaotavad tihtipeale ka elu,» ütles haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.


Õiguskantsleri büroo peaks värske analüüsi avalikuks tegema hiljemalt 19. detsembril.

Üks küsimus

Mida tooks see kaasa, kui riik lõpetaks tehisabortide rahastamise?

Heljo Pikhof
riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, SDE

Hea, et Eestis on meditsiiniline raseduse katkestamise võimalus, ja seda haigekassa toel. Meil on arenenud ühiskond, saadaval on kõik rasestumisvastased vahendid. Abort on viimane meeleheitlik iibe reguleerimise vahend, mida õnneks tehakse järjest vähem. On ju kõigil aegadel meeleheitel naised leidnud ikka võimaluse, kui muidu ei saa. See pole küll koht, kus riik peaks kokku hoidma. Nurgatagused aborditegijad hävitavad tervist ja külvavad kannatusi. Soovimatutest lastest ei kasva õnnelikke inimesi.

Aivar Haller
lastevanemate liidu juhatuse liige

Tuleb teha selget vahet meditsiinilise abordi ja valikabordi vahel. Need on kaks täiesti erinevat asja. Minu ja lastevanemate liidu jaoks on siin selge ja sügav vahe sees. Me ei saa maksta maksumaksja rahast kinni neid, kes otsustavad Eesti rahvale järeltulijaid mitte sünnitada. See on üks aspekt.


Teine aspekt on see, et elu on püha. Me oleme kindlalt seda meelt, et iga abort on sekkumine elu pühadusse.

Tagasi üles