Eelmisel aastal Eesti kontingendi ülemana Afganistanis teeninud kolonelleitnant Riho Ühtegi leidis, et Osama bin Ladeni tapmine ei tähenda meie poistele Afganistanis suurt midagi.
Ühtegi: bin Ladeni surm ei tähenda meie poistele Afganistanis suurt midagi
5. mai 2011, 23:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõjaväelasena ei suhtu sellistesse asjadesse (bin Ladeni tabamisse - toim) väga emotsionaalselt, see oli luureteenistuste hea töö, eriüksuse töö oli vaid finaal, millele aastapikkune luuretöö eelnes ju – ja see kõik oli edukas,» rääkis varem luurepataljoni ja sõjaväeluuret juhtinud Ühtegi ETV saates «Kahekõne».
Osama bin Ladeni tabamise võimalik stsenaarium
Ühtegi kirjeldas hüpoteetilisi sündmusi, mis võisid viia Osama bin Ladeni tabamiseni. Tema sõnul võidi kullerist, kelle jälgimine lõpuks viis Osama tabamiseni, olla teadlikud juba 2001/2002. aastast peale, kui sellisest isikust vangistatud terroristid ülekuulamisel rääkida võisid. «Luuretöö viis edule alles möödunud aastal, kui tuvastati mehe isik.»
«Ilmselt mõisteti, et tegu on kulleriga tähtsale isikule: avastati, et ta külastab ühte konkreetset hoonet, mille kohta oli võimalik hankida väga vähe infot. Vahepeal oli ju juttu, et Osama bin Laden võis varjata ennast Tora Bora mägedes, aga olgem ausad, keegi ei suuda aastaid koopas elada,» nentis Ühtegi.
«Ilmselt jaanuaris-veebruaris oli selge, et üsna kindlalt võiks Osama bin Laden seal olla, siis algas operatsiooni väljatöötamine. Oli ilmselt kolm varianti. Esiteks: pommitamine, oli võimalus 2000-naelased pommid hoonele visata. Selle variandi juures on oht, mis saab teistest inimestest, samuti ei saada teada, mis seal oli ja kas inimesed said surma. Teine variant on eriüksuslaste kasutamine, aga tihti see ei õnnestu – meenutame Somaalia operatsiooni 1993. aastast. Kolmas variant oli teha koostööd Pakistani luurega, aga see ei tundunud turvaline, kuna luureteenistused seal lekivad.»
«President ilmselt otsustas eriüksuse kasuks. Ilmselt oldi valmis kuskil märtsis hoonet ära võtma, võibolla ehitati samasugune hoone treeninguks, seda operatsiooni harjutati ja harjutati, kuni liigutused olid viidud automaatsuseni,» kirjeldas Ühtegi.
«Põhjus, miks operatsiooni juba märtsis läbi ei viidud, võis olla selles, et Pakistaniga oli üks probleem. Pakistan oli kinni võtnud CIA agendi, kes oli Pakistani inimestega tulevahetuses olnud. Härra Davis oli vaja enne kätte saada, kui operatsioon läbi viiakse, sest tõenäoliselt halvendas see samm ikkagi suhteid Pakistaniga,» selgitas Ühtegi.
«Eesmärk oli saada Osama bin Laden kätte 100-protsendilise kindlusega, seega kui tekkis mingi võimalus, et tal olnuks võimalus lahkuda või tekitada võimalus, kus teda ei saa ära viia, see tuli välistada,» selgitas Ühtegi, mis võis tingida vajaduse Osama koha peal tappa.
«Ilmselt käsku tappa otseselt ei antud, aga iga hinna eest kätte saada küll, pakkus ta. Kümme aastat on meest jahitud, nüüd tekkis üks võimalus, järgmist ei pruugi enam tulla, juba eriüksuse kasutamine ise oli suur risk,» rõhutas ta.
Olukord Afganistanis
«Mul õnnestus esimest korda 2006. aastal Lõuna-Afganistanis käia, kui britid ja meie üksused läksid sinna sisse, kui kõik algas lõunas. Nüüd, eelmisel aastal sai võrrelda: teatud mõttes on olukord natuke ohtlikumaks läinud, kui 2006. aastal sai väikse konvoiga ja sisuliselt paljapäi ringi käia, siis nüüd ei julgeks seda enam teha,» tõdes kolonelleitnant.
«Halvemaks läheb olukord pigem taktikaliselt, sest vastane õpib, paremaks läheb olukord võibolla poliitlisel tasandil: Taliban räägib läbi Karzaiga, toimuvad madalama tasandi läbirääkimised pehmema suuna esindajatega,» kirjeldas Ühtegi.
Osama surm olukorda Afganistanis ei muuda
«Osama bin Ladeni tapmisel võivad tagajärjed olla, aga võivad ka mitte tulla. Meie poiste jaoks ei tähenda see suurt midagi, olukord ei saa hullemaks minna, kui see seal praegu on. Ja mitte et see väga hull oleks. Ega Talibani ja Al-Qaeda vahel pole suurt sõprust, see oli rohkem nagu pealesunnitud abielu,» võrdles Ühtegi.
«Talibani poolel võitlevad afgaanid ei salli araablasi, neid aktsepteeritakse, kuna kõik põhineb rahal ja rahaallikad asuvad peamiselt Araabia maailmas, Al-Qaeda oli ilmselt rahakanal. Afgaanid suurt kaotusvalu ilmselt ei tunne, laiemalt nähakse küll, et üks moslemiikoon on tapetud ja see on ülekohtune,» kirjeldas ta nende võimalikku vaatenurka.
«Al-Qaedat ja bin Ladenit toetas väike osa moslemeist, bin Ladeni tapmine võis muidugi korda minna rohkematele,» möönis ta.
«Ilmselt oli USA juhtkonnas ka pikk diskussioon, kas üldse tapmise fakt välja anda, aga oluline asi on Ameerika rahvale presidendi poolt antud lubadus,» meenutas Ühtegi.
«Arvan, et USA peab kinni lubadusest 2014 aastani Afganistanis olla, järkjärgult toimub kogu aeg üleandmine afgaanidele. Kuidas see lõpptulemusena õnnestub, kuidas afgaanide valitsemine rakendub, on iseküsimus, neil on probleeme, sõjavägi ja politsei pole päris valmis,» kirjeldas kolonelleitnant.
Olukorda ei lahenda relvad, vaid läbirääkimised
«Kui Eesti riik on meid sinna saatnud, siis me seal teenime, kui riik ütleb, et aitab, siis tuleme ära,» sõnas Ühtegi. «Meie missioonid ei ole päris sõda, me ei pea seal sõda, see on madala intensiivsusega konflikt, kus me toetame keskvalitsust,» rõhutas ta.
«Olukord lahenebki ju teisiti, mitte läbi relvade, vaid läbirääkimistel, läbi kompromisside: me oleme seal selleks, et hoida korda, et seal ei toimuks omavahelist võitlust klannide vahel. See on klanniühiskond, kus ilmselt tuhandeid aastaid on sedasi sõditud,» sõnas Ühtegi.
«Teeme kaeve korda, ehitame sildu, remondime maju – see info ei jõua avalikkuse ette, aga sõjavägi teeb seda, kuna meil on selleks olema infrastruktuur ja võimekus, mida teistel pole,» rääkis Eesti kontingendi endine ülem.
«Ühel või teisel moel see vastasseis läänemaailma ja moslemite vahel jääb, seni kuni moslemite maailm pole meiega sarnasele jõukusetasemele tõusnud, seni see jääb, väga palju saab alguse vaesusest,» tõdes Riho Ühtegi.