Valitsus ei leidnud täna üksmeelt europarlamendi valimiste korraldamise osas, sest Reformierakonna ministrid olid vastu plaanile asendada suletud nimekirjade süsteem avatud nimekirjade omaga, mida kasutati ka 2004. aasta europarlamendi valimistel.
Reformierakonna ministrid olid suletud nimekirjade poolt
23. oktoober 2008, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse pressiteates öeldakse, et valitsus loobub arvamuse andmisest, kuna ministeeriumid olid sel teemal eri meelt ega leidnud ühist keelt.
Eriarvamused jooksevad koalitsioonipartnerite vahel ehk Reformierakonna ministrid ei ole selle muudatusega nõus, ütles Kateriin Leini valitsuse kommunikatsioonibüroost.
Tema sõnul tõi Reformierakond välja, et koalitsioonilepet koostades leppisid partnerid kokku selles, et valimisseadusi ei muudeta.
Kõnealuse eelnõu vastu võtmine oleks aga valmisseaduse muutmine, mida tehakse olukorras, kus valimiste päevani on jäänud paarsada päeva.
Kultuuriministeerium teatas minister Laine Jänese allkirjaga kirjas, et nad ei toeta seadusemuudatust, kuna valimisreeglid peavad olema varakult paika pandud, europarlamendi valimisteni on jäänud aga vähem kui aasta.
Valijal ja kandideerijal ei ole aega muudatusega tutvumiseks
Justiitsministeerium tõi oma vastuses välja, et eelnõu seletuskirja kohaselt võib aru saada, et nn avatud nimekirjade süsteemi on kavas kasutada juba järgmisel aastal toimuvatel valimistel.
Samas ei tohi valimisreegleid muuta vahetult enne valimisi. Ministeerium viitab riigikohtu otsusele, mille kohaselt peab valmisreeglite muutmisel arvestama ka sellega, et jääks aega kohtuvaidluseks, juhul kui president otsustab valimisõiguste piiramisele viidates jätta seaduse välja kuulutamata.
«Miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel on see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb võtta vastu arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks,» seisab Rein Langi allkirja kandvas ministeeriumi kirjas.
Eelnõu ja seletuskiri pole kooskõlas
Samuti leiab justiitsministeerium, et eelnõu ja selle seletuskiri pole kooskõlas. Eelnõu kohaselt reastatakse erakonna nimekirjas olevad kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule.
Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Seletuskirjas aga seisab, et kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna esitatud nimekirjas tagapool.
Justiitsministeeriumi kinnitusel jääb selgusetuks, millist nimekirjade süsteemi eelnõu algataja soovib kasutama hakata, sest seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise korral sisaldab Euroopa Parlamendi valimise seadus nii suletud kui ka avatud nimekirja sätteid.
«Eelnõu algataja ei ole korrigeerinud registreerimisnumbrite andmise, kandidaatide koondnimekirja koostamise, hääletamisotsuste fikseerimise, valimistulemuste kindlakstegemise ning asendusliikmete registreerimisega seonduvaid sätteid ning on osaliselt reguleerinud hääletamistulemuste kindlakstegemise sätteid,» viitab ministeerium.
Suletud nimekiri on valijale lihtsam
Justiitsministeeriumi arvates jätab suletud nimekiri erakonnale võimaluse pakkuda välja oma kandidaatide eelistus, järjestades kandidaadid nimekirjasiseselt.
Samuti teeb suletud nimekirja kasutamine valimissüsteemi lihtsamaks, sest valijal ei ole vaja kaaluda samaaegselt kandidaadile ning erakonnale antud hääle koosmõju. Valijale on arusaadavam, kellele ta hääle ja sellega kaasneva mandaadi annab.
Tulenevalt Euroopa Parlamendi töö eripärast, otsustab valija esmalt erakonna platvormi alusel, sellest tulenevalt valib ta Euroopa Parlamendi fraktsiooni maailmavaadet. «Vastava valiku tegemisel aitab suletud nimekirjade meetod paremini kui avatud nimekirja oma,» kinnitab ministeerium.
Europarlamendi valimiste korda on muudetud korduvalt
Euroopa Parlamendi valimise seadus jõustus 2003. aasta jaanuaris, kehtestades suletud nimekirja. 2004. aasta märtsis muudeti nimekirjad avatud nimekirjadeks ning eelmise aasta jaanuaris taas suletud nimekirjadeks.
Esimestel Eestis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel 2004. aastal kasutati avatud nimekirjade meetodit. Valimistest võttis osa vaid 26,83 protsenti hääleõiguslikest isikutest.