Keskerakondliku valitsuse plaan hakata inimesi tasuta sõidutama ka teatud kaugliinidel saab kriitikat bussifirmadelt ja paneb ametnikkegi kukalt kratsima.
Tasuta bussisõit võtab jabura ulatuse (35)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
15. november 2017, 21:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tea veel, mis toimuma hakkab. Tänagi (eile – toim) oli nõupidamine maanteeametiga, ega nad isegi ei tea veel, mis toimub. Me kõik loeme uudistest. Keegi ei oska seda ennustada,» kehitas Go Busi juhatuse liige Enn Randmaa õlgu, rääkides poliitikute üleriigilise tasuta ühistranspordi plaanist. Selle tarbeks on valitsus eraldanud tulevaks aastaks 13 miljonit eurot, edasi juba 21 miljonit eurot.
Ehkki majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) soovib pakkuda 1. juulist riigi doteeritavatel n-ö ebapopulaarsematel liinidel tasuta sõitu, tooks see muuhulgas kaasa kentsaka olukorra, kus ka teatud kaugliinidel oleks sõit prii. Dotatsiooniga liine, mis sõidavad ühest maakonnast teise, on paarkümmend.
«Ega see normaalne ei ole,» sõnas Go Busi juhatuse liige Andrei Mändla ning tõi näiteks, et praegu doteerib riik nende sõitu Haapsalu-Tartu liinil. «See buss on reedeti välja müüdud. Mismoodi see tasuta asja korral olema hakkab – buss sõidab ette, ja mis siis saab?» küsis ta.
Sama doteeritud buss vurab teel Haapsalust Tartusse läbi Põltsamaa. «Samas, Põltsamaa ja Tartu vahel sõidab veerandtunnise vahega ka meie Tallinna-Põltsamaa-Tartu-Otepää-Antsla bussiliin. Arenguid arvestades tuleks Põltsamaa peatuse läbimisest loobuda,» sõnas Taisto Liinide veokorraldaja Jan Landrat. Tasuta bussiga poleks lihtsalt mõtet konkureerida.
Landrat märkis, et ehkki tasuta bussiühenduse üle on vedajad ja maanteeamet arutanud pikalt, on paljud küsimused vastuseta. Muuhulgas ka see, kuidas hakkab toimuma n-ö pileti broneerimine tasuta bussidele.
«Näiteks bussijaamade operaatorid on õhku visanud mõtte, et pilet ise võib olla küll olla tasuta, kuid selle eelmüügist lunastamiseks kehtestavad bussijaamad teenustasu,» sõnas Landrat. Tema põhimure on siiski, kuidas mõjutab tasuta ühistransport nende kaugbussiliinide majandustulemusi, kui tasuta buss ja piletiga buss hakkavad liikuma väga lähestikku.
Mures on ka Elron, mille läänesuuna – Keila, Riisipere ja Paldiski – ronge kasutatakse praegu palju. Näiteks Sauel ja Keilas hakkaksid raudruunad konkureerima tasuta bussiga.
«Näeme kindlasti kohati ka reisijate arvu vähenemist, seda eelkõige tihedama bussiliiklusega piirkondi, nagu Keilat või Paldiskit teenindavate rongiliinide puhul,» sõnas Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg.
Go Busi juhatuse liige Randmaa ütles, et tema ei näe mingit vajadust ühegi tasuta asja järele. «Ütlen ausalt. See on poliitikute populism. Me kõik peame lõpptulemusena selle kinni maksma, aga kui poliitikud on nii otsustanud, siis meie peame nende otsuste järgi käima,» oli ta resoluutne.
Ohukohti näeb Postimehe teada ka maanteeamet, kes ootab samamoodi oma küsimustele vastuseid.
Mändla ütles, et kui teatud liinidele tuleb rahvast juurde, siis võib tekkida vajadus näiteks suuremate busside järele, mille kilomeetri hind on juba kõrgem. Praeguse dotatsiooni asemel oleks siis vaja suuremat summat.
«Aga paljudel külavaheliinidel ei juhtu ilmselt midagi. Kaugliinid võiksid ikkagi kõik olla tasulised, ka need, mis on riigi dotatsiooniga,» arutles Go Busi juhatuse liige.
Lux Expressi ja Simple Expressi omava Mootor Grupi omaniku Hugo Osula hinnangul on tähtis, et vedajal säiliks vastutus arvestada piletituluga ja reisijale jääks alles võimalus hääletada rahakotiga.
«Niipea kui riik võtab vedajalt motivatsiooni tunda huvi piletitulu vastu ning reisijalt võimaluse teenuse kvaliteedi üle rahakotiga hääletada, on tagajärjeks kehv teenus ja rahulolematu reisija,» arvas ettevõtja ning täpsustas, et administratiiv-bürokraatlikel põhimõtetel tehtavate alapakkumistega kaob tegelik kliendisuhe.
«Liinidel, mida piletitulu ära ei toida, tuleks välja kuulutada hange kõige väiksemat lisaraha küsiva vedaja leidmiseks, mitte hakata matma maksumaksja raha liini kogukulu katmiseks,» sõnas Osula.
Taisto Liinide veokorraldaja Landrat ütles, et nende ettevõte toetab mõtet kasutada ühistransporti tulevat lisaraha pigem bussiliikluse tihendamiseks. «Mis kasu on tasuta bussiliinist, kui see sõidab näiteks ainult ühel päeval nädalas?» küsis ta.
Elroni turundusjuhi Adambergi sõnul on tasuta bussisõidu lõplikku mõju veel vara hinnata, sest asjaolud alles selguvad. «Küll aga näeme, et tasuta regionaalse bussiliikluse ja rongiliikluse koostoimimiseks selliselt, et see parandaks inimeste liikumisvõimalusi, oleks mõistlik pöörata senisest rohkem tähelepanu rongide ja busside liinivõrkude ühildamisele,» rääkis ta.
Toetuse andmed graafikul on 2017. aasta I poolaasta kohta.
KOMMENTAAR
/nginx/o/2017/08/04/6957725t1he753.jpg)
Kadri Simson, majandus- ja taristuminister (Keskerakond)
Valitsuse plaan on muuta praegune maakonnasisene bussiliiklus tasust priiks. Praegu on maal elavad inimesed olukorras, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis autokütus või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust.
Tasuta maakonnasisene bussiliiklus aitab inimesed paremini liikuma, paraneb eakate inimeste liikumisvõimalus ning ka tööhõive saab positiivse tõuke. Arvestades, et sõitjaid tuleb liinidele juurde, oleme planeerinud ka lisaraha bussiliinide tihendamiseks.
Tasuta maakonnasisese bussiliikluse all peame silmas praegu kehtivat 59 avalikku hanget. Mõnel üksikul juhul on ühistranspordikeskus või maavalitsus hankesse lisanud ka maakonna piire ületavad marsruudid, kuid seda vaid juhul, kui kommertsalustel seesugust pakkumist koos kõigi peatustega ei eksisteeri.
Tuleb mõista, et juba praegu doteerib riik maakonnasiseseid bussiliine kahe kolmandiku ulatuses ning edaspidi maksab riik kinni lihtsalt ka viimase kolmandiku ehk senise piletitulu osa. Olemasolevad hanked on sõlmitud pikaajalisena, kindla liinikilomeetri tasuga ja vedajale jääb summa samaks vaatamata sellele, kas kogu summa tuleb dotatsioonist või osaliselt piletitulust. Tasuta ühistransport on mõeldud inimeste liikumisvõimaluste parandamiseks ja kulude vähendamiseks, mitte bussifirmade tulu suurendamiseks.