Eesti Digiraamatute Keskuse juhi Margus Küppari sõnul kasvab e-raamatute läbimüük iga kuuga ja tema hinnangul võib juba tänavu tasuta e-raamatutena ilmuda Anton Hansen Tammsaare looming, kuid teiste sarnaste klassikaliste teoste puhul on endiselt võtmeküsimuseks, et kes peaks kandma nende teoste digitaliseerimise kulud.
Küppari sõnul pakutakse täna Eestis tasuta vaid üksikuid e-raamatuid, kuid seda mitte sellepärast, et raamatupoed seda teha ei tahaks, vaid teosed, mis võiksid e-raamatuna tasuta saadaval olla, ei ole veel digitaalsele kujule viidud.
Tasuta peamiselt klassika
Küppar selgitas, et enamasti pakutakse tasuta lugemiseks e-raamatuid, millele ei laiene enam autoriõiguste kaitse ja mille levitamisega ei kaasne autoritasude maksmise kohustust. Autoriõiguste kaitse lõpeb teosel 70 aastat pärast autori surma.
Seega on suurem osa tasuta levitatavatest e-raamatutest niiöelda klassikaline kirjandus.
Kuid Eestis on nende levitamine veelgi keerulisem, sest eestikeelsete tõlkeraamatute puhul tuleb lisaks teose autoriõigustele arvestada ka tõlke autoriõigustega, mis tähendab, et paljude klassikaliste teoste puhul, mida võiks täna juba vabalt ja tasuta levitada, on tõlke autoriõigus kehtiv ja seetõttu seda automaatselt teha ei saa.
«Amazonis pakutavate tasuta raamatute kogus on küll suur, aga tasuliste raamatute kogus on kordades suurem,» juhtis ta tähelepanu. «Tehakse seda ikkagi peamiselt selleks, et propageerida e-raamatuid, Kindle e-lugerit ja ostukeskkonda.»
Eestis müüginumbrid tõusevad
Ta tõstis esile ka, et Amazon alustas Kindle e-lugeri müüki 2007. aastal. Eestis käivitati esimestes raamatupoodides e-raamatute müük aga detsembris 2010, mistõttu on e-raamatute turg Eestis algusjärgus, kuigi müüginumbrid kasvavad iga kuuga.
«Arvan, et paljud head asjad ei ole meieni veel lihtsalt jõudnud, aga nad jõuavad kindlasti,» kinnitas ta. «Usun, et mõne aasta jooksul saavutame olukorra, kus vähemalt iga neljas müüdav raamat on e-raamat.»
Küppari hinnangul ei ole Eesti muust maailmast siiski üldiselt erinev ja ta avaldas lootust, et käesoleva aasta jooksul muutub e-raamatuna tasuta kättesaadavaks näiteks Tammsaare looming.
Lisaks on tema sõnul tasuta saadaval näiteks Tallinna Börsi ja finantsinspektsiooni kirjastatud «Finantsaabits».
Küppari arvates peaks klassikaline kirjandus olema saadaval e-formaadis, sest selliselt on teoste levitamine soodsam ja lisaks muudab e-formaat raamatud paremini ja lihtsamini kättesaadavaks.
Lisaks võiks tema arvates e-raamatutena saadaval olla suurem osa nn koolide kohustuslikult kirjandusest, kuid siin on keerukaks punktiks autoriõiguste küsimus. Selle lahendamiseks tehakse koostööd kirjastustega ja ka Eesti Kirjanike Liiduga.
«Kogu raamatumaailm liigub digitaliseerumise suunas, ka meil oleks tark nende muutustega arvestada,» selgitas ta.
Kes tasub digitaliseerimise kulud?
Küppari sõnul on peamiseks probleemkohaks küsimus, et kui e-raamatut levitatakse tasuta, siis kes ja kuidas peaks kandma teose digitaliseerimise kulud. Ta lisas, et vanade tekstide digitaliseerimisega tegeleb täna ka Rahvusraamatukogu, mööndes samas, et nende eesmärk on pisut teine.
«Nemad tegelevad esmajärjekorras kõige vanemate ja haruldasemate tekstidega,» selgitas ta.
Küppar avaldas siiski lootust, et e-raamatute laenutamise võimalus tekib Eestis ilmselt järgmise aasta alguseks.
«Olen kuulnud, et raamatukogud tegelevad selle teemaga üsna aktiivselt ja ka Eesti Digiraamatute Keskus püüab neid selle juures abistada,» selgitas ta.