Nõukogude Liidu lagunemise ajal Balti riikide vastaseid propagandasaateid teinud Venemaa endise teleajakirjaniku Aleksandr Nevzorovi kinnitusel ei olnud tema tegevuses midagi isiklikku.
Nevzorov: Balti riigid justkui ei olekski Nõukogude Liidust lahkunud
7. mai 2011, 23:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul oli kohustus – nii sisemine kui väline – ja ma täitsin seda. Ent selleks, et teie – eestlased, lätlased ja leedulased – mõistaksite, kinnitan taas, et selles polnud midagi isiklikku,» ütles Nevzorov intervjuus BNSile.
Balti riigid jäid tõmbetsooni
Nevzorovi sõnul ei teinud talle muret, kas tema tegevus oli õige või mitte. Ta tunnistas, et talle ei teinud muret geopoliitilised hinnangud ega kõlbluse parameetrid ning ta ei saa lihtsalt kuigi hästi aru, mis asjad need on.
«Kui mul oli Baltimaadega oma isiklik sõda, siis ei sõdinud ma teiega, vaid impeeriumi lõhkumise vastu. Mul oli ükskõik, kes lahku lööb – Eesti, Karabahh või Gruusia, isiklikult suhtun Baltimaadesse teatud sümpaatiaga. Ma tuletan sageli meelde tuntud eesti kirjanikku Oskar Lutsu. Arvan, et Eesti peaks tegelema oma kultuuriga, teil on selles osas potentsiaali, selle asemel, et kogu aeg selja taha sülitada,» märkis Nevzorov.
Nevzorovi kinnitusel ei ole tema hinnang Balti riikide suhtes aastakümnete jooksul muutunud ja see hinnang ei olegi saanud muutuda, kuna midagi erilist ei ole selle aja vältel juhtunud. Ta märkis, et Balti riigid justkui ei olekski lahkunud Nõukogude Liidust, vaid jäänud tõmbetsooni.
Totrad mälestusmärkide mahasaagimised ja matslus venelaste suhtes
«Astronoomias eksisteerivad sellised gravitatsioonijõud, mis igal juhul allutavad väikeplaneetide orbiidid suurte planeetide orbiitidele. Olgu need suured planeedid ka väga rumalad ja vastikud, ent seda astronoomilist sõltuvust teil, nagu ma näen, ikkagi ületada ei õnnestu,» ütles Nvzorov.
«Pole tähtis, kas see sõltuvus on negatiivne või positiivne. Ma ise olen selle poolt, et praeguses olukorras oleks Balti riikidel märksa enam sisemist vabadust, märksa vähem protestimeelsust ning juba olematule Nõukogude Liidu kummitusele järelesülitamist. Järelesülitamise all pean silmas totraid mälestusmärkide mahasaagimisi, matslikku suhtumist vene keelt kõnelevatesse inimestesse ja muud sellist,» nentis ta.
Endise teleajakirjaniku sõnul teevad Nõukogude Liidu aja küsimused Balti riikidele seda vähem muret, mida rohkem sisemiselt vabaks ja iseseisvamaks nad saavad.
«Aga nii tunnete ikkagi end hirmsa koletise-kaheksajala maharaiutud kombitsatena ning visklete, et näidata endale ja teistele, et olete eraldi. Mina olen aga selle poolt, et teil oleks vabadus, et te unustaksite kõik need probleemid, mis on riikide vahel täiesti loomulikud. Inimesed on ju primaadid, ning oma loomult konfliktsed. Seni ma Balti riikides sisemist vabadust ei näe. Nii et olete kahtlemata jätkuvalt Venemaa mõjusfääris. Ent Venemaa ei saa teid vabastada, ta ei tunne seda loitsu,» lausus Nevzorov.
Venemaa on mõtteta pime koletis
Tema sõnul saavad Balti riigid Venemaa mõjusfäärist väljuda ise pärast sisemiselt vabaks saamist. Nevzorovi sõnul on ta veendunud, et Balti riigid suudavad seda teha.
«Vaadake end – teil on pea pöördes, selgroolülid naksuvad, te lähete edasi niivõrd selgelt tahapoole pööratud näoga, peaga, mis on 180 kraadi võrra pööratud, et aga saada võimalust sülitada oma õnnetule minevikule. Jätke ometi järele!» lausus ta.
Nevzorov tõdes, et tema hinnangul saavad Balti riikide ja Venemaa suhted olla head vaatamata ajaloolisele kontekstile, kuid siin sõltub kõik eelkõige Balti riikidest endist.
«Ent loota seda, et Venemaa oskab sõbrustada, ei ole mingil juhul vaja. Venemaa on oma mis tahes ilmingutes niivõrd mõtteta, sellise tasemeni pime koletis, kes võib arusaamatuil põhjusil silitada, võib hammustada, võib üritada peos puruks pigistada. Kõik Venemaa praegused teod on absoluutselt ebaadekvaatsed,» nentis ta.
Aleksandr Nevzorov tegi aastatel 1987-1993 Venemaa televisioonis uudistesaadet «600 sekundit», mis on kantud Guinessi rekorditeraamatusse kui kõige kõrgema reitinguga teleprojekt. Nõukogude Liidu ajakirjanike liit valis Nevzorovi 1988. aasta parimaks ajakirjanikuks.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses tegi Aleksandr Nevzorov Eestist, Lätist ja Leedust mitmeid propagandasaateid, mis kujutasid nende riikide iseseisvuse taastamise püüdlusi «natsionalistlike meeleoludena».