Nõukogude Liidu lagunemise ajal Balti riikide vastaseid propagandasaateid teinud Venemaa endise teleajakirjaniku Aleksandr Nevzorovi sõnul rumalus rääkida ajakirjaniku puhul objektiivsusest.
Nevzorov: ajakirjaniku puhul on rumalus rääkida objektiivsusest
8. mai 2011, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma loodan, et mitte keegi ei usu sellist rumalust nagu objektiivsus. Objektiivsus käib kah kunstilise võttena, ent kui ajakirjanik räägib tõsiselt objektiivsusest, siis tuleb ta haiglasse viia,» ütles Nevzorov intervjuus BNSile.
Endise ajakirjaniku Nevzorovi sõnul ei tunne ta mingit soovi naasta ajakirjanduse juurde.
«Ajakirjandus on nagu mähkmed. See on suurepärane elukutse, ent see ei sobi viimaseks. Mitte mingit nostalgiat ma ei tunne ja naasta samuti ei taha. Täpselt sama moodi, nagu ma ei tunne nostalgiat, nähes omaenda mähkmeid. Kui mulle näidatakse minu mähkmeid, siis ei tähenda see, et ma end viivitamatult neisse mässin. See pole minu jaoks põrmugi huvitav. Selle elukutse seaduseks on üsna pealiskaudne, üsna primitiivne ja väga angažeeritud vaatenurk,» nentis Nevzorov.
Kommenteerides tänapäeva Vene ajakirjandust, märkis Nevzorov, et kaasaegsel ajakirjanikul peab olema parem vaist potentsiaalse peremehe suhtes ja ta peab ise peremeest otsima.
«Praegu on tekkinud palju väikesi «kalu», ning kui varem meid otsisid ja ostsid oligarhid ja võimud, siis praegune Vene ajakirjanik peab esmajoones arendama oskust leida endale peremees, oskust näha head, hästi sisse seatud kuuti, oskust müüa end kasvõi mõningase sündsuse illusiooniga. Varem sellist vajadust polnud. Meid osteti, ja me võisime seejuures olla jultunud ja käituda kuidas iganes. Aga praegu on ajakirjanik sunnitud esmajoones mõtlema sellele, kuidas end kõige kasulikumalt maha müüa. Seda enam, et ajakirjanike hind on turul tugevalt alanenud ega hakka ilmselgelt kasvama, kuna kogu see hiiglaslik ajakirjanike mass, mis taignana kerkib, lämmatab üksteist, üksikud ajakirjanikud ei lase naabritel areneda ajakirjanike korpuse jubeda kokkupressituse tõttu,» märkis ta.
Ajakirjanikule vajalike omadustena nimetas Nevzorov veel häbematust, alatust, küünilisust, kavalust, jultumust, julgust, müüdavust ja angažeeritust.
Aleksandr Nevzorov tegi aastatel 1987-1993 Venemaa televisioonis uudistesaadet «600 sekundit», mis on kantud Guinessi rekorditeraamatusse, kui kõige kõrgema reitinguga teleprojekt. Nõukogude Liidu ajakirjanike liit valis Nevzorovi 1988. aasta parimaks ajakirjanikuks.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses tegi Aleksandr Nevzorov Eestist, Lätist ja Leedust mitmeid Kremli seisukohti kajastavaid propagandasaateid, mis kujutasid nende riikide iseseisvuse taastamise püüdlusi «natsionalistlike meeleoludena».
Nevzorov käis telekaameraga kaasas nõukogude eriüksusega OMON, kui viimane käis ründamas Eesti ja Venemaa ning Läti ja Venemaa vahelisele kontrolljoonele püstitatud piiripunkte. Nevzorov oli kaasas näiteks 23. mail 1991, kui OMON ründas Luhamaa piiripunkti.