Kutsikaid koolitavad hundid murravad lambaid aina rohkem

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrumaal Madala külas on hundid Mati Hõimla lambakarja viimase paari nädala jooksul rappinud kolm korda.
Võrumaal Madala külas on hundid Mati Hõimla lambakarja viimase paari nädala jooksul rappinud kolm korda. Foto: Margo Tannik, Võrumaa keskkonnateenistus

Huntidel käib sügisene suurõppus – vanemad õpetavad kutsikaid murdma. Hambaharjutusi tehakse koduloomade peal. Et huntide arvukus on tõusnud, langeb nende küüsi ka rohkem koduloomi.


Kui mullu murdsid hundid sadakond lammast, siis tänavu on elu jätnud juba ligi 200 määgijat.

Võrumaal on hundid paari nädala jooksul taluniku ja jahimehe Mati Hõimla lambakarjast maha murdnud 27 lammast. Mõned neist tuli peremehel endal tõsiste vigastuste tõttu loojakarja saata.

«Vaatasin, et asi on imelik, kuna kari päeval koju ei tulnud,» rääkis Hõimla. «Karja juurde minnes nägin veriseid lambaid ja põgenevat hunti.»

160-pealine kari oli laiali jooksnud. Ühed metsa poole, teised tiiki, kolmandad roostikku ja ülejäänud nelja ilmakaare poole. Ühe päevaga kõiki lambaid üles ei leitudki.

Kahju kümnetes tuhandetes

Paari nädalaga on Hõimla karja rünnatud kolm korda. Talunik on kindel, et murravad hundid, mitte hulkuvad koerad. «Olen jahimees ning teen huntide ja koerte rünnakutel vahet,» väitis Hõimla.

Hundid on praegu eriti aktiivsed, kuna õpetavad kutsikaid välja. «Murtakse noorloomade väljaõpetamiseks ja jäetakse saak maha vedelema,» rääkis talunik.
Hõimla karja kaitseb elektrikarjus, kuid sellest pole suurt kasu. «Kahe traadiga elektrikarjus ei pea hunte kinni, nad hüppavad üle või lähevad alt,» ütles mees. Seetõttu ehitas ta lambaaediku ümber kahe meetri kõrguse plangu.

Tänavu sügisel on hundid lambakasvatajale kahju teinud 50 000 – 70 000 krooni eest, oletab mees ise.

Hõimla sõnul oli üheksakümnendate alguses murdmisi rohkem ning sellele järgnes 15 aastat vaikust. Murdmised hakkasid vaikselt uuesti pihta üle-eelmisel aastal.

Pikem jahiaeg aitaks

«Hundid on väga jultunud, käivad öösel aias ja hoonete vahelgi,» seletas Hõimla. «Eelmisel aastal käis meil siin üks hunt, kes ei kartnud ei traktorit ega inimest.»
Lambakasvataja sõnul võiks hundijaht kesta pikemalt, neli kuud. Praegu võib hunte lasta detsembri algusest veebruari lõpuni, kuid Hõimla väitel ei jõuta selle ajaga nii palju hunte küttida, et nende arvukus kontrolli all püsiks.

«Lammaste murdmisi on praegu palju igal pool,» rääkis metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. «Praeguseks on murtud paarsada lammast, samas kui eelmisel aastal jäi see arv saja piirimaile.»

Männili sõnul on huntide arvukus Eesti metsades kõvasti tõusnud. Kui kevadel oli neid 130, siis nüüd lisanduvad neile kutsikad. Eelmise aasta kevadel elas Eesti metsades 110 hunti, kelle hulk suurenes aasta lõpuks 170 loomani.

Kahju hüvitatakse

•    Ulukite tekitatud kahjusid hindab Riiklik Looduskaitse Keskus, kuhu kahjukannatajal tuleb esitada avaldus.
•    Viie tööpäeva jooksul tuleb kohale ekspert.
•    Kahjude hüvitamisel võetakse arvesse, kas inimene on oma vara kaitseks midagi ette võtnud.
•    Karu, hundi või ilvese tekitatud kahju hüvitatakse kuni sajaprotsendiliselt.
•    Seejuures kehtib omavastutus 1000–2000 krooni ulatuses aastas.
•    Avaldusi saab esitada kuni 31. oktoobrini ja hüvitised makstakse välja aasta lõpus.
Allikas: keskkonnaministeerium

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles