Anvelt: eestlaste kuritegelikku mainet toetab moonutatud statistika

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käerauad.
Käerauad. Foto: SCANPIX

Riigikogu liige ja endine politseinik Andres Anvelt ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti elanike seostamine kuritegevusega teistes riikides põhineb osalt ka moonutatud statistikal.

«Mingil määral mängib siin rolli ka meie endi üliaktiivsus,» ütles Anvelt. «Eestlased on Europolis oma pättidest teatajate seas esirinnas. Näiteks Holland ei ole eelmise aasta jooksul mitte ühtegi kirjet teinud, aga nende andmete põhjal panevad analüütikud kokku organiseeritud kuritegevuse aruanded.»

Eestlaste kuritegevusele Soomes pandi Anvelti hinnangul algus juba 1980. aastate lõpus ja 1990. alguses, mil paljud siinsed noored Soome põgenikelaagritesse läksid. «Seal ümber tekkisid kuritegelikud grupid ja sealt hakkas see arenema. Ega vahepeal pole seal mingit puhastust olnud, need inimesed on täielikult sulandunud ja vahendajateks saanud.»

Anvelt rõhutas, et Eesti inimeste kuritegevus Soomes on võimalik tänu koostööle kohalikega. «Nad on soomlastega seal oma struktuurid loonud, ega seal ei ole midagi teha ilma soomlasteta,» ütles ta.

Schengeni viisavabaduse kaotamine Anvelti sõnul kurjategijate liikumist ei takistaks. «Ega see, et me keelame relvad ära, ei tähenda, et tulistamisi vähemaks jääb,» tõi ta võrdluse. «Schengen ei loo siin mingit piiri, vaid pigem politsei omavaheline koostöö,» ütles Anvelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles