/nginx/o/2017/07/01/6839861t1h2704.jpg)
Eesti elanikud peavad suurimaks ohuks maailma julgeolekule äärmusrühmituste Islamiriik tegevust, ka on hakanud kasvama nende osakaal, kelle hinnangul suureneb maailmas ebastabiilsus, selgub uuringust.
Eesti elanikud peavad Islamiriiki peamiseks ohuks maailma julgeolekule
15. detsember 2017, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist suuremaks. Vahepeal sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent tänavu oktoobris läbi viidud küsitluse tulemused näitavad taas ärevuse kasvu, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust «Avalik arvamus ja riigikaitse».
Nii arvab 66 protsenti Eesti elanikest, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks ja vaid üheksa protsenti usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks. 19 protsendi hinnangul püsib olukord muutumatuna.
Kasvanud on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste ohutaju: eestlaste seas on ebaturvalisuse kasvu hinnangud kasvanud 66 protsendilt 70 protsendile; mitte-eestlaste seas aga 40 protsendilt 57 protsendile. Neljandik mitte-eestlasest ennustab olukorra muutumatuks jäämist.
Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust.
Islamiriiki peab kindlasti ohuks 60 protsenti ning terrorivõrgustike tegevust 53 protsenti. 49 protsenti küsitletutest peab ohuks maailmarahule sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse ning 50 protsenti esmakordselt vastuste valikusse lülitatud Põhja-Korea tuumaprogrammi. Sõda Süürias kindlasti ohuks pidavate vastajate osakaal langenud 39 protsendile.
Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides on ohutegurina taandunud päris pingerea lõppu – seda peab kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti küsitletutest. Venemaa mõjuvõimu taotlustest ohtlikumaks hinnatakse seekordses küsitluses globaalsete kliimamuutuste mõju; organiseeritud kuritegevust; relvakonflikti Ida-Ukrainas ning ülemaailmset majanduskriisi.
Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks naaberriikides on eestlaste jaoks ohtlikkuselt kuuendal kohal kohe pärast sõda Süürias (vastavalt 39 ja 41 protsenti), venekeelsete vastajate jaoks aga Venemaa oht olulisuselt viimasele kohale kuue protsendiga.
Turu-uuringute AS viis riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu kaitseministeeriumi tellimusel läbi tänavu oktoobris. Selle käigus küsitleti 1201 Eesti elanikku. Tegemist oli 42. küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.