Täna Miinisadamas korraldatud ohutu sukeldumise koolituspäevast võttis osa üle neljakümne aktiivse hobisukelduja.
Mereväe ohutu sukeldumise teabepäevale tuli üle 40 hobisukelduja
12. mai 2011, 18:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mereväe ülema mereväekapten Igor Schvede sõnul aitab sukeldujate aktiivne huvi ja koostöö muuta Eesti veeteid turvalisemaks.
«Vajadus sellise info jagamise järele on kõrge, hobisukeldujate huvi näitab, et taolisi päevi on vajalik läbi viia ka edaspidi. Mereväe miiniinfo kogumisel on hobisukeldujatelt saadavad andmed äärmiselt väärtuslikud, see aitab meil kiirelt võimalikele ohtudele reageerida ning tõhustada rannikuvete rutiinset kontrolli,» ütles Schvede.
Hobisukeldujad said ülevaate, kuidas tunda ära erinevaid veealuseid lõhkekehi ning mida teha siis, kui ollakse lõhkekeha märganud. Kõige enam tundsid kohaletulnud huvi erinevate lõhkekehade omaduste kohta ning märkisid vajadust ka edaspidi taolisi koolituspäevi korraldada.
Tuukrigrupi ülema leitnant Sven Pipari sõnul on riskide ja ohutu sukeldumise alast teadlikkust vajalik harrastajate hulgas tõsta, et rannikuvetes sukeldujad suhtuksid leitud lõhkekehasse kui ohtlikku objekti, mille leidmisel on vajalik kasutada ettevaatusabinõusid.
«Eestis on palju hobisukeldujaid, kes käivad sukeldumas iseseisvalt ning ei pruugi olla teadlikud rannikul leiduvate erinevate lõhkekehade olemasolust. Seetõttu on vajalik tõsta nii sukeldujate, klubide kui erinevate koolitajate teadmisi, et ka esmasel väljaõppel teaksid sukeldujad, kuidas koguda objektide kohta täpsemat infot,» ütles Pipar.
Heaks näiteks on Pipari sõnul juhud, kui sukelduja oskab riske hinnata ning edastab kiirelt vajalikud andmed nagu sügavus, objekti kuju ning asukoht häirekeskusesse. See võimaldab mereväel minna kiirelt kohale, et lõhkekeha tuvastada ja vajadusel kahjutuks teha.
Eestis on aktiivseid hobisukeldujaid ligi 200, kes sukelduvad vähemalt kord nädalas sügavamale kui 10 meetrit. Viimastel aastatel on tuukrigrupp reageerinud erinevatele siseriiklikele väljakutsetele, kus hobisukelduja on leidnud arvatava lõhkekeha, kuid on seda liigutanud ja hiljem on leidjal olnud raskusi lõhkekeha tunnuste, asukoha, suuruse ja sügavuse kirjeldamisel.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
Merevägi korraldas hobisukeldujate teabepäeva teist korda.