Boriss Akunin tuleb Eestisse

Vene kaasaja üht populaarsemat ja hinnatumat kirjanikku Boriss Akuninit pole tegelikult olemas, Akunin on pseudonüüm. Enne kirjanikunime «Akunin» – tähendab jaapani keeles «kurikaela» –  leidmist ja kasutamist paistis Gruusias sündinud, aga kaheaastaselt Moskvasse läinud Grigori ­Tšhartišvili silma tähelepanuväärse tõlkija ja japanoloogina, olles näiteks 20-köitelise «Jaapani kirjanduse antoloogia» peatoimetaja.

Akunin on üks väheseid kaasaegseid kirjanikke, kelle tegelaskujud on pea sama tuntud kui autor ise – kõige kuulsam neist on tsaariaegse Venemaa riiginõunik, intelligentne härrasmees Erast Fandorin, kes tegutseb ja lahendab mõistatuslikke ja ohtlikke juhtumeid peamiselt XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse Tsaari-Venemaal, mistõttu Akunini lugusid elavdab tugev kadunud aegade atmosfäär.

Grigori Šalvovitš, teie ajaveeb (borisakunin.livejournal.com) on mu meelest venekeelses internetis üldse üks huvitavamaid. Mida see teie jaoks tähendab? Millist tagasisidet te oma ajaveebi lugejatelt saate?

See on minu jaoks uus kirjutamisvorm. Väga distsiplineeriv, paindlik, töö jaoks huvipakkuv. Aga lugejate huvi annab mulle stimuleeriva laengu. Pealegi on päris köitev näha, kuidas sinu enda silmade all kujuneb kogukond väga erinevatest inimestest, kes käigu pealt õpivad kõrvuti elama, üksteist ära kuulama, tsiviliseeritult diskuteerima. Selline pisike kodanikuühiskonna rakuke.

Te olete öelnud, et reisite peamiselt ainult selleks, et koguda materjali uute raamatute jaoks. Kas sama soov tõi teid ka Eestisse? Olete te ka varem siin ­käinud?

Nõukogude ajal mitu korda. Juhtus nii, et Tallinn oli viimane «suure» riigi linn, kus ma viibisin enne selle lagunemist. Ja praegu on see esimene nõndanimetatud lähivälismaa linn, kuhu ma pärast 1991. aastat satun. Otsekui ajaränd, hüpe läbi ussiaugu. Mulle tundub, et see kogemus võib anda mulle midagi olulist, mis (nagu öeldi tolle kadunud reaalsuse ajal) «aitab mind minu raskes töös».

Te olete nüüdseks kirjutanud juba väga palju raamatuid. Millise lugemisest soovitaksite alustada inimesel, kes on leidnud, et Akunin talle meeldib?

See sõltub selle inimese psüühilisest tüübist. Kui tegemist on romantilise neiuga, kes armastab ootamatusi, siis «Azazelist». Kui politseinikuga, siis «Riiginõunikust». Kui vastse pensionäriga, siis romaanist «Maailm on lava». Ja nii edasi.

Teil on vastukaja mõttes vapustav kogemus ajakirjanikutööst – ma pean silmas teie intervjuud Mihhail Hodorkovskiga ajakirjas Esquire. Kas sel lool on olnud järge?

On. Mihhail Hodorkovski on endiselt vanglas ja sai isegi teise karistuse. Järg muudkui järgneb ja järgneb. Aga nüüd võitleb tema vabaduse eest juba palju rohkem inimesi, sealhulgas kirjanikke. Kui meist saab enamus, siis Hodorkovski vabastatakse.

Olete öelnud, et kirjanikul on parem võimust eemale hoida. Samal ajal kommenteerite te ise aeg-ajalt tänapäeva Venemaa poliitilise elu sündmusi.

Ainult siis, kui seda minu käest päritakse – nagu teiegi praegu. Ise ma poliitilisi kommentaare kuhugi ei paku. See pole minu rida.

Kas teie positsioon on rohkem mõtisklev, vaatleja ja kommentaatori oma, või te siiski ei välista seda, et võite sekkuda suuremal määral ühiskondlik-poliitilisse ellu? Kes te oma vaadete poolest olete?

Vaadete poolest olen ma paadunud liberaal, mis tänasel Venemaal on muutunud peaaegu sõimusõnaks. Kui öelda lühidalt ja väga lihtsalt, siis ma arvan, et riik peab olema inimese heaks, mitte aga inimene riigi heaks. Sealjuures poliitikasse ma ei sekku ega kavatsegi. Selleks ei ole ma piisavalt kirglik, küll aga liigagi realistlik.

Mõne aja eest keelduti teid lubamast Usbekistani. Kas teil on seda ka varem ette tulnud? Kuidas te sellesse suhtute?

Kui täpne olla, siis ei keeldutud – Venemaa kodanikul ei ole Usbekistani sõitmiseks viisat vaja. Lihtsalt mulle anti mõista, et mind ei lasta neisse kohtadesse ja asutustesse, kuhu mul oli vaja materjali kogumiseks pääseda. Algul öeldi: tere tulemast, me näitame teile kõike ja igati abistame.

Aga siis ehmuti ja tõmmati pidur peale. Sõit kaotas mõtte, ma loobusin nii sõidust kui ka romaanist endast. Pagana kahju tegelikult, ma valmistusin selleks mitu kuud, sain peaaegu et Buhhaara emiraadi ajaloo eksperdiks...

Teie raamatute põhjal on loodud palju filme ja lavastatud näidendeid. Milliseid peate õnnestunuks ja milliseid mitte? Kui palju te sekkute nende loomisel? Ja veel, filme on teinud alati eri režissöörid. Kas see on teadllk valik? Kas ka praegu käivad mõne filmi võtted?

Tehtud filme ja lavastusi ma hindama ei hakka, sest pean ennast nende loomises kaasosaliseks. Režissöörid on erinevad olnud teadlikult – nii on palju huvitavam, kõigil on ju oma tugevad ja nõrgad küljed. Praegu lõpevad «Spiooniromaani» võtted ja on algamas töö «Lasteraamatu» kallal.

Kui otsustada teie raamatute põhjal, paistate olevat kirglik eksperimenteerija, eriti just kirjanduslike stiilide mõttes. Kas teie meelest on olemas «Akunini stiil»? Milliste eksperimentidega te praegu tegelete?

Ma usun, et stiil on küll olemas, kui mõelda selle all süžee-ehitust ja kompositsiooni. Olen kindel, et kui ka kaanelt minu nimi ära jätta, saavad lugejad ikkagi aru, kes on autor. Praegu tegelen suure innuga uute stiilide väljatöötamisel e-raamatute tarbeks. See keskkond ei hirmuta mind sugugi, vastupidi, annab hoopis värskeid impulsse.

Tõlkinud Marek Laane

Raamatud

Boriss Akunin
«F.M.»
Tänapäev, 2010, 439 lk, tõlkinud Veronika Einberg


Boriss Akunin
«Maailm on lava»
Tänapäev, 2011, 383 lk, tõlkinud Veronika Einberg


Boriss Akunin
«Azazel»
Tänapäev,  2003, 224 lk, tõlkinud Jüri Ojamaa


HeadRead

26.– 29. maini

Boriss Akuniniga on võimalik kohtuda laupäeval, 28. mail kell 17. Kirjanikuga vestleb Kirjanike Maja musta laega saalis David Vseviov.

Akuninilt on eesti keeles kirjastuse Tänapäev abiga ilmunud 18 teost, alates Erast Fandorini uurimuste esimesest raamatust «Azazel» (e. k. 2003, tlk Jüri Ojamaa), kuni kaasaega asetuvate romaanideni, millel kangelaseks Erast Fandorini lapselaps, briti ajaloolane Nicholas Fandorin – näiteks «F. M» (e. k. 2010, tlk Veronika Einberg), kus tegevus keerleb Fjodor Dostojevski senitundmatu käsikirja ümber.

Lisaks Akuninile külastavad Tallinnas 26. maist 29. maini toimuvat kirjandustestivali HeadRead kirjanikud Philippe Claudel, Robert Service ja Jason Goodwin, Nora Ikstena ja Katrina Kalda jt. Lugejatel on võimalik kohtuda ka mitmete eesti kirjanikega. Lisaks toimuvad juba traditsioonilised kirjanduslikud retked, Poetry Slam, luuleteenistus Niguliste kirkus ning sel aastal jõuab festival ka kinno.

Täpsem kava www.headread.ee