Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) alustas programmiga, mille eesmärk on säästa järgmise kümne aasta jooksul liikluses viis miljonit inimelu.
WHO tahab vähendada liiklussurmade arvu 5 miljoni võrra
13. mai 2011, 23:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2004. aasta statistika järgi olid liiklussurmad maailmas surmapõhjustajana üheksandal kohal, 2030. aastaks võib see olla tõusnud viiendaks, ettepoole AIDSist ja kopsuvähist, kirjutas The Economist.
11. mail 2011 alustas WHO kampaaniat, mille eesmärk on 2020. aastaks säästa liikluses 5 miljonit inimelu ning vähendada 50 miljoni võrra raskete vigastuste arvu liiklusavariides.
2009. aasta statistika 178 riigist näitab probleemi sügavust, mis on peamiselt seotud arengumaadega. Üle 90 protsendi liiklussurmadest juhtub vaestes ja väikese sissetulekuga riikides, kuigi neis riikides on vaid 48 protsenti kõigist registreeritud sõidukeist.
Majanduse arenedes kasvab ka autode kasutus, liikluseeskirjade ja turvareeglite järgmine sama edukalt ei toimu. Paljudes riikides ei eksisteeri elementaarseid turvareegleid nagu turvavöö kinnitamine või kiirusepiirangud, mis WHO hinnangul vähendaks liiklussurmade arvu tuntavalt.
Vaid 38 protsendis vaestes riikides on nõutav turvavöö kinnitamine nii ees- kui tagaistmel. Vähem kui kolmandikus riikides eksisteerib lihtne liikluseeskirja säte, mis kohustab asulasisestel teedel kiirust vähendama.
Ja kui reeglid isegi eksisteerivad, ei kontrollita nende täitmist. Kui alkoholi joobes sõitmine on ka keelatud, ei eksisteeri sageli alkomeetreid selle kontrollimiseks.
Rikastes riikides elementaarseks peetav turvavarustus nagu lapsetool on mujal haruldane. Teed ise on vaestes riikides probleemiks, seades ohtu jalakäijate ja jalgratturite elu. Kui USAs on nendega seotud liiklussurmade protsenti alla 25, siis näiteks Tais on see üle 80 protsendi.
WHO programm, mis koosneb turvareeglite kehtestamisest, teede projekteerimisest ja kiirabiteenuste arendamist, maksab aastas 200 miljonit USA dollarit. Miljardärist New Yorgi linnapea Michael Bloombergi 125 miljoni dollari suurune annetus selleks juba 2009. aastast kulub seega marjaks ära.
Liiklussurmad ja rasked vigastused maksavad WHO hinnangul riikidele 1-3 protsenti nende rahvuslikust kogutoodangust.