Kasvanud on võltsaraha kasutamine ja identiteedivargused

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Kasvanud kuriteoliikidest rääkides paistavad justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul tänavu silma võltsitud maksevahendiga seotud kuriteod ja identiteedivargused.

Võltsitud maksevahendiga seotud kuritegusid oli Salla sõnul tänavu nelja kuuga jooksul 76 võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

«Analoogsete kuritegude arv kasvas ka teistes viimastel aastatel euroalaga liitunud riikides pärast ühisraha kasutuselevõttu, seetõttu oli see oodatav ka meil. Samas pole praegune kasv olnud kuidagi oodatust märkimisväärselt suurem ning Eestit võib endiselt pidada üheks väikseima võltsraha levikuga riigiks Euroopas,» rääkis Salla.

Eesti atraktiivsust võltseurodega tegelevatele kuritegelikele gruppidele vähendavad tema väitel siinse turu väiksus ning sularaha väike osakaal rahakäibes.

Hiljuti karistusseadustikku lisandunud kuriteoliikidest kasvab endiselt ka identiteedivarguste arv: kui eelmise aastal nelja kuuga registreeriti 11 sellist juhtumit, siis käesoleval aastal 17.

Salla selgitas, et identiteedivargusena käsitletakse üldjuhul kuritegusid, mil kellegi isikuandmeid kasutatakse tema nõusolekuta ning luuakse sel moel isikust vale ettekujutus. Tüüpiline identiteedivargus seisneb tema sõnul näiteks valekonto loomises suhtlus- ja kuulutusteportaalides, kuid esineb ka juhtumeid, kus teise inimese nimel on avaldatud intiimteenuse pakkumise kuulutusi.

Enamasti on intiimteenuste pakkumise kuulutused suunatud meestele ning kurjategijad on selleks Salla sõnul kasutanud oma tuttavate naiste identiteeti ilma nende nõusolekuta. Samas püüti tema sõnul mitmel korral pääseda võõra nime all esinedes ka süüteovastutusest või täitemenetluse kohustuse täitmisest.

Mullu mõisteti teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest süüdi esimesed viis inimest. Kõik süüdimõistetud olid noored eesti rahvusest 19-33-aastased mehed.

Lisaks on 2011. aasta esimese nelja kuuga seitsme protsendi võrra suurenenud liikluskuritegude arv, mille taga on Salla kinnitusel politseinike tubli töö. «Joobes juhtimise puhul tasub meenutada, et alates 2009. aasta suvest ei määra nende juhtumite puhul piiri kuriteo ja väärteo vahel enam korduvus, vaid see, kui raskes joobes oli roolist tabatud inimene,» tuletas Salla meelde.

Tema sõnul näitas käesoleva aasta alguses tehtud analüüs, et 48 protsenti väljaselgitatud joobes sõidukijuhtidest oli pannud toime väärteo - nende veres oli alkoholi 0,5-1,49 promilli.

52 protsenti oli aga toime pannud kuriteo, kuna nende veres olid alkoholi vähemalt 1,5 promilli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles