Ida-Virumaal avastatud uus juga paigutub kõrguselt teisele kohale

Kadri Ratt
Kadri Ratt
:

Ida-Virumaal Valaste ja Toila vahel avastati aprilli lõpus uus juga, mille kõrgus on mitteametlikel andmeil 25,7 meetrit ning sellega paigutub ta Eestis Valaste joa järel teisele kohale. Eksperdi hinnangul aga võib tegemist olla nö hooajalise joaga, mis kaob koos suurveega.

Juga oma silmaga uudistamas käinud Ida-Virumaa giid Marko Kaldur rääkis Postimees.ee´le, et see paikneb Valaste ja Toila vahel ning kuulduste järgi avastasid selle esimesena täiesti juhuslikult sealkandis matkanud lätlased, kelle suust läksid seejärel liikvele külajutud.

Aprilli lõpus läks Eesti Looduskaitse Seltsi liige Enn Käis seda salapärast juga otsima ning tulemus oli ootamatu - mõõtmisel sai ta joa kõrguseks 25,7 meetrit. Sellest kõrgem on Eestis vaid naabruses asuv 30,5 meetri kõrgune Valaste juga.

Praegu ei ole juga veel ametlikult registreeritud, kuid Kalduri sõnul on seda juba hakatud koha järgi nimetama Toilamõisa joaks. Tema hinnangul on tegemist Ida-Virumaal üsna tüüpilise, kuivenduskraavi otsast alguse saava, kuid visuaalselt siiski muljetavaldava joaga.

«Seal üleval turnides võttis ikka kõhedaks küll,» tõdes Kaldur. Mehe sõnul on joale raske ligi pääseda, kuna paik on võsastunud ning ülevalt poolt pildi saamiseks peab end poolest kehast üle panga serva kallutama. «Seal on tegelikult päris ohtlik turnida, seepärast soovitan inimestel, kes tahavad seda vaatama minna, läheneda alt, kuigi selleks tuleb üsna suur ring teha. Kohina järgi leiab üles.»

Suurvee ajal avanes seal Kalduri väitel võimas vaatepilt, kuid praeguseks on juga kokku kuivanud ning jookseb pigem nirena. Mehe sõnul avastati lisaks Toilamõisa joale seal samas veel ka teisi pisemaid pangast välja purskuvaid nn lisajoakesi.

Suveks kadunud?

Geoloog Kalle Suuroja aga ei kiirustaks Toilamõisas tekkinud nähtust joaks veel nimetama. «Ootame juulini ja kui ta siis ka seal veel alles on, siis võib seda ehk tõesti tegutsevaks joaks nimetada,» märkis geoloog.

Tema sõnul ei ole harv, et kevadise suurvee ajal tekivad pankadel nn hooajalised joad, kuid enamasti kaovad need koos üleujutustega. «Pakril ja Ontika kandis on ka seda olnud,» märkis Suuroja. «Praegu on vist veel natuke vara rõõmustada. Kui tibusid loetakse kevadel, siis meil on tavaks öelda, et jugasid loetakse juulis.»

Kui palju võiks Eestis jugasid kokku olla, pole täpselt teada, kuid näiteks Suuroja raamatus on neid välja toodud 33. Kalduri sõnul on neid tänaseks siiski juba rohkem ning ta pakkus, et suuremate jugade arv võiks jääda kuskil 40-50 vahele ning vähemalt kolmandik neist asuvad Ida-Virumaal. Jugade kõrgust hakatakse Kalduri sõnul Eestis mõõtma alates ühest meetrist.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadida-virujugatoilamõisaValaste
Samal teemal
Sisuturundus
kirev gloobus
Gallup

Kas karusloomakasvatused tuleks keelustada?

Küsitluses on osalenud 2142 inimest
Eestis algab uus erastamislaine
vägivald saksamaal
naine24
kõmuline video
NÄDAL NICE'I TERRORIRÜNNAKUST
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Reet Aus

42

Reet Aus

moekunstnik

Enn Kose, 77

näitleja

Raivo Peäske, 69

flötist

Riina Pikani, 56

pianist

Indrek Sei, 44

ujuja

Ando Tagamets, 37

korvpallur

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE