Koolijuhid kahtlevad trahviõiguse vajalikkuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolidirektorid võivad saada allumatute õpilaste korralekutsumiseks õiguse nende vanemaid trahvida, kuid leiavad, et korda peaks majas hoidma teiste vahenditega.
Haridusminister Tõnis Lukas tegi justiitsministeeriumile ettepaneku täiendada väärteomenetluse seadustikku nii, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik anda koolijuhtidele kohtuvälise menetleja staatus. See tähendab, et koolidirektorid saaksid õiguse trahvida koolikorda rikkuvate laste vanemaid.
Lukas selgitas, et trahv on vaid üks võimalus, mida koolijuhid ei pea kasutama, kui ei taha. «Alati ei pea trahviõigus trahvini viima,» lausus Lukas, kelle sõnul saaksid koolijuhid teha ka noomitusi. Selline võimalus peaks aga siiski olema, sest mõnikord kutsuvad koolijuhid politsei kooli ka juhtudel, kui probleemi oleks mõistlikum lahendada isekeskis, ent see õõnestab direktori autoriteeti.
Lapsevanemate koolitus
Enamik Postimehega rääkinud koolidirektoritest trahviõigust siiski ei soovi. Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall lausus, et tema ei soovi küll kellelegi trahvi teha, selleks on ju politsei.
Ka Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann ja Tallinna 21. kooli direktor Naida Tomingas ei soovi trahvikviitungeid lauasahtlisse varuma hakata. Vaid Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani pidas võimalikuks, et ta võiks trahvi vajadusel teha, ent seda ka vaid erandlikes olukordades.
Karistusmeetmete asemel eelistavad koolid hoopis tihedat koostööd vanematega. Kadrina keskkool korraldab näiteks lastevanematele koolitusi, kus psühholoogid, arstid ja teised spetsialistid annavad neile laste kasvatamisel nõu. Pani sõnul oli lastevanemate huvi alguses väike, aga aja jooksul see kasvas.
Idee ootab heakskiitu
Ka 21. kool korraldab oma lastevanematele koolitusi. «Vanemad on ise tihti hädas, valdav osa neist pole südametud ja ükskõiksed,» lausus kooli direktor Tomingas.
Huvi koolituste vastu on Tomingase sõnul lapsevanemate seas tohutu ja vanemad on ka ise aidanud koolitusi korraldada. Koolitused omakorda julgustavad lapsevanemaid ka rohkem laste kasvatamise kohta küsima.
Omaette küsimus on koolijuhtidele trahviõiguse andmisega seotud juriidilised küsimused. Kevadel soovis haridusminister Lukas koolijuhtidele trahviõiguse anda selleks ühtegi seadust muutmata, ent tollal leidis justiitsministeerium, et see pole võimalik. Nüüd on Lukas teinud justiitsministeeriumile ettepaneku selline võimalus seadustesse kirjutada.
Justiitsministeerium ise on äraootaval seisukohal. Asekantsler Martin Hirvoja lausus, et praegu arutavad nad asja teostatavust juriidilisest vaatepunktist, aga ka sellise sammu mõistlikkust. Oma sõna peaks Hirvoja sõnul ütlema ka valitsus ning kui seal saab idee heakskiidu, siis võtab justiitsministeerium asja töösse.
Haridusministeeriumi koostatud kooliturvalisuse riskianalüüsis on esikohal koolikiusamine ning mitte ainult õpilaste omavaheline, vaid ka õpetajate kiusamine õpilaste poolt. Mitte alati ei saa koolijuhid probleemsete laste korral loota vanemate koostööle. Kristiine gümnaasiumi direktori Tiina Palli sõnul on ka perekondi, kes lubavad näiteks lapsel suitsetada. «Lapsevanem ütleb, et me kõik suitsetame,» tõi ta näite.
On ka lapsevanemaid, kes asuvad korrarikkumiste juhtudel lapse poolele ja süüdistavad hoopis kooli. Palli sõnul on juhtunud, et vältimaks olukorda, kus vanemad pidevalt muudavad oma juttu, paneb ta diktofoni lauale ja salvestab vestlused.
Juhtumeid elust
Näited Põhja prefektuuri noorsoopolitsei tööst
Kooli sisekorra eeskirjade rikkumine. Võimalik on liigitada avaliku korra rikkumiste alla.
• 6. klassi poiss, kellel on probleeme õppimisega, ei tööta matemaatika tunnis, vaid uurib oma koti sisu. Õpetaja küsib temalt, millest parasjagu tunnis räägiti. Vastamise asemel hakkab poiss kõigi ees õpetajat sõimama ja solvama.
• 8. klassi õpilane sai endale uue populaarse artisti laserplaadi. Ta otsustas ajaloo tunnis seda kõigile mängida, õpetajale sõna andmata. Selle asemel et vaikselt muusika ära kuulata, oli vaja trampida ning lärmata. Politsei juhtus muus asjus koolis olema, kui koridoris õiget klassi otsides otsustati kontrollida, mis on õppetööd seganud lärmi põhjus.
• Klassi probleemsemaid noormehi istub emakeele tunnis tagumises pingis. Ühel hetkel hakkavad klassis tuhisema kustutuskummist murtud kuulid, mis pastaka kestast välja sülitatakse. Pihta saavad eespool istuvad õpilased ja õpetaja. Osa tükke jõuab tahvlini ja kukuvad tahvli servale. Osa kleepub tatiga tahvli külge. Sarnaseid asju on varemgi olnud, kasutades kustutuskummi asemel süljega kokku näritud paberit.
• Kehalise kasvatuse tund toimub sügisel ilusa ilmaga kooli staadionil. Kohale tuleb veidi üle poole poistest. Kui õpetaja annab ülesande, mida tunnis teha, keeldub suur hulk kohaletulijatest õpetaja korraldusi täitmast. Käed lükatakse tasku põhja ja saadetakse õpetaja metsa. Õpetaja lahendab probleemi sellega, et kutsub politsei, kuna noored räuskavad ja käituvad ebaviisakalt avalikus kohas.
Kooli territooriumil suitsetamine ja tubakatoodete omamine.
• 17-aastane noormees on kooli territooriumil suitsetamise eest korduvalt vastutusele võetud. Ükskord, kui politseinik jälle samasse kooli läks, seisab nooruk trepil ja paneb politseiniku lähenedes teatraalselt suitsu ette, süütab ja tõmbab paar mahvi. Seejärel tervitab politseinikku, võtab välja ID-kaardi ja kiitleb, et «seekord te mind enam karistada ei saa, ma sain eile 18-aastaseks». Politseiametnik soovib õnne, kuid teeb noorukile trahvi lasteasutuse territooriumil suitsetamise eest. Kui alaealisena oli maksimumkaristus kuni kümme trahviühikut (600 krooni – toim), siis täiskasvanuna kuni 20 trahviühikut.
• Noortekamp istub koolimaja uksest eemal nurga taga, et õpetajate eest varjul olla. Ühed tõmbavad suitsu, teised on niisama kaasas. Äkki näevad nurga tagant tulemas kahte politseinikku. Kes viskab põleva sigareti laias kaares murule, kes jalge ette ja astub sellele kiiresti peale. Kaks vähese kogemusega noort (üks tüdruk, teine poiss) lükkavad suures ehmatuses käe koos suitsuga tasku. Tüdrukul oli seljas kilejope, mis suitsema ja sulama hakkas. Noormees aga torkas käe koos suitsuga tagataskusse. Tulemuseks kõrvetatud pihk ja auk pükstes. Maha visatud suitsude või konide eest on võimalik vastutusele võtta heakorraeeskirjade rikkumise eest.
Koolis teise isiku (s.h kooli) vara rikkumine või lõhkumine
• 5. klassi õpetaja teeb vahetunnis märkuse 8. klassi poistele, et need ei jookseks koridoris. Vaatamata sellele jätkatakse jooksmist ja kuna tagaajaja ei saa kaaslast kätte, viskab ta põgenejat koolikotiga. Põgeneja kummardab viimasel hetkel ja koolikott koos õpikutega lõhub ukse klaasi.
• 14-aastasele tütarlapsele tehakse märkus aknalaual istumise pärast. Iseloomu näitamiseks keeldub neiu aknalaualt maha tulemast, kuid otsustab kõrvaloleva lillepoti koos lillega põrandale lükata, et miks siis see võib siin olla.
Kommentaar
Raivo Küüt
politseipeadirektor
Kui kohalik omavalitsus koolijuhile niisuguse võimaluse annab, on see nende õigus ja otsus. Ei näe siin erilist takistust, kui omavalitsus nii talitab. Väärteomenetluse õigus on väärteomenetluse seadustiku järgi valla- ja linnavalitsusel ning menetlus käib kohtuvälise menetleja ametniku kaudu.
Panen siinjuures südamele, et ennekõike tuleks koolide juhtkondadel kasutada ära siiski kõik muud võimalused, et koolielu korrastada ja võimalikke õigusrikkumisi ära hoida.