Valitsuse eurovõimetus kõigutab usaldusväärsust

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euro tähis Euroopa Keskpanga peahoone juures Frankfurdis
Euro tähis Euroopa Keskpanga peahoone juures Frankfurdis Foto: AFP / Scanpix

Ettevõtjad näevad eelarvedefitsiidis otsest ohtu euroga liitumisele, mis seab löögi alla ettevõtete ja kogu riigi stabiilsuse ning võib mustema stsenaariumi korral viia krooni devalveerimiseni.


Skanska EMV juhatuse esimehe ja juhi Olle Hormi sõnul on valitsuse retoorika euroteemadel praeguseni spekulatiivne ning konkreetseid tegevusi eesmärgini jõudmiseks pole näha, kirjutab Äripäev.

«Öeldakse: me läheme eurole üle 2007, me läheme üle 2011; me läheme üle siis, kui saatus või juhus mängib meile võimaluse kätte. Kas see ongi valitsuse strateegia, et loota Pauksoni ja tähtede seisu peale,» oli Horm pettunud.

Hormi hinnangul toob valitsuse eurovõimetusest tekkiv usaldus- ja stabiilsuskriis päevakorda küsimuse, kas Eesti suudab krooni praegusel tasemel hoida.

Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme ja ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul on praeguses majandus- ja finantsseisus eurokriteeriumide täitmine vägagi raske ülesanne.

«Olla madala inflatsiooniga maa ja samal ajal majandust kasvatada on üheaegselt väga keeruline teha,» vangutas Meerits pead. Tema sõnul peitub lahendus valitsuse oskuses kriisihetki ära kasutada ning madala majanduskasvu perioodidel peaks targalt tegutsemise korral olema võimalik neid kahte näitajat omavahel siiski klapitada.

ASi Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi hinnangul peitub siin aga oht üle pingutada. «Kui euro ootuses hakkab riik tegema mingeid enesetapjalikke otsuseid, ei saa öelda, et euro on tähtsam kui majandus tervikuna,» märkis Milder, lisades, et riigil tuleb praegu majanduspoliitiliselt tunduvalt olulisemaid otsuseid teha kui see, kas euro tuleb natuke varem või hiljem.

Meeritsa sõnul piisab mõistlikust majanduspoliitikast, et automaatselt ka eurotingimustele vastata. «Ehk - kui me oleme eurokõlbulikud, on see märk mõistlikust majanduspoliitikast,» ütles Meerits.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles