Justiitsministeerium saatis täna uuesti kooskõlastusringile eelmise riigikogu koosseisu poolt lõpuni menetlemata jäänud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis peaks suurendama avaliku sektori läbipaistvust ning parandama huvide deklareerimise süsteemi.
Uuenduslikult peab ametiisik edaspidi deklareerima vara, mis on tema kasutuses üle nelja kuu aastas, samuti muutub avalikuks deklaratsioonide register, teatas ministeerium.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitasid nii justiitsministeeriumis läbiviidud analüüs kui riigikontrolli audit, et tänane majanduslike huvide deklareerimise süsteem pole tõhus ega kanna sellele pandud eesmärki.
Tulevikus peaksid ametiisikud oma huvide deklaratsiooni lisaks oma isiklikule varale kirja panema ka kogu muu nende käes püsivalt kasutuses oleva vara.
«See peaks välistama võimalikud olukorrad, kus ametiisik deklareerib ainsa varana oma nimel oleva vana Fordi, samas kui tema püsivas kasutuses olevad suvila, maja või auto on abikaasa nimel ja seega ei kajastu ka deklaratsioonis,» selgitas Michal.
Samuti tuleb uue seaduse järgi deklareerida oma välismaal oleva vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud (sh mittemajanduslikud) asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.
Avalikkuse kontroll
Ministri sõnul on korruptsiooni ennetamisel väga suur osa ka avalikkuse kontrollil, mistõttu luuakse uuendusena veebis avalik register, kus isik peab vaid täiendama eeltäidetud deklaratsiooni andmeid ning selle elektroonselt registrile esitama. «Deklaratsiooni andmetele on internetis kõigile juurdepääs olemas, seega saab kohe vaadata, kas ametiisiku deklareeritud vara on kooskõlas sellega, mida ta igapäevaselt kasutab. See aitab ära hoida olukordi, kus ametiisikule on antud tasuta kasutada näiteks korter või auto - edaspidi peab see kõik deklareeritud olema,» ütles Michal.
Eelnõu kohaselt väheneks ka deklaratsioone esitavate ametnike arv, kuna praegu deklareerivad oma majanduslikke huve tuhanded ametnikud, kelle mõju avalikes huvides tehtud otsustele on üsna kaudne. Praegu toob see ministri sõnul kaasa olukorra, kus enamikku deklaratsioonidest ei jõua keegi sisuliselt kontrollida. «Seega oleks otstarbekam, kui deklaratsiooni esitamise kohustus oleks vaid väiksemal otseste otsustajate ringil ning nende deklaratsioone ka kontrollitaks.»